veel muutunud nii viljatuteks kõrbedeks, nagu nad on praegu. Muinasajal oli läänepoolne kõrb pigemini stepp, milles leidus ülikülluses jahiloomi; ei olnud päris viljatu ka ida pool, kus kasvasid erisugused puud. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus,st. põhja. Seepärast tähistasid nad kirjas teekonda lõunasse avatud purjedega laevaga, sest voolu vastupanu ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas vastupidises suunas, st. põhjast
"kõrgvesi", "tulv"), kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg" (või "orased", "tõusmed"), kui künti ja külvati, - novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" (või "kuivus") - märtsist juunini. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Nagu ma juba ütlesin, Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus, s.o. põhja. Seepärast tähistasid nad kirjas teekonda lõunasse avatud purjedega laevaga, sest voolu vastupanu ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal (16-11 ss.) jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas
* Mis ma küll mõtlesin, kui ma seda taevasse puurivat kivist vinti mööda üles jooksin? Kas kõik oli ainult selleks, et hallitanud juustu närida ja ülevalt torniaknast Pariisi kellatorne vaadata?» Ta astus mõne sammu edasi ja märkas siis kaht öökulli, see on dom ClaudeM ja magister Jacques Charmo-lueM, kes üht portaali skulptuuri silmitsesid. Ta ligines neile kikivarvul ja kuulis ülemdiakonit üsna tasa Char-molue'le ütlevat: 1 5ind, jumal, kiidame (lad. k.). 271 «Siia lasuurkivi värvi kullatud äärtega kivile laskis Guillaume de Paris selle Hiiobi kuju graveerida. Hiiob kujutab enesest tarkade kivi, mis selleks, et täiuslikuks saada, peab läbi tegema katsumusi ja kogema kannatusi, nii nagu Raimundus Lullus * ütleb: Sub conservatione formae specificae salva aniina '». «See on mulle ükstapuha,« ütles Jehan, «sest minu käes on rahakott.» Sel hetkel kuulis ta selja tagant tugevat heledat häält hirmsaid vandesõnu, lendu laskvat: «Põrguline! Kuradi mait