ka prahileping, kirjutades teate prahtijale selle kohta. Samamoodi on samasugune õigus tühistada prahtijal leping laevaomanikuga. 3.Vedeliku kahjustused. Igasuguse vedeliku kahjustuse korral tekkinud füüsiline defekt tuleb sisse nõuda osapoolelt ja teave sellest jagada kõikidele osapooltele. 9. Tähtajalise prahtimise tüüpleping ROPAXTIME – mida tähendab väljend Grace period (Part I, box 22) Armuaeg. Prahtijale ajapikendus hilinenud maksega. 10. ROPAXTIME klausel 6 (a) lastioperatsioonid ja stividoritööd. Selgitage antud alapunkti olemust ja põhimõtteid. Prahtija vastutab laadimise, lossimise, kinnitamise, lahti sidumise, paigutamise eest. Prahtija vaatab üle riskid, vastutuse ja maksumuse. Ülevaataja on kapten, kes hindab ohutust ja paigutust, merekõlblikkust jne. Kuidas kaup on kinnitatud pakendi siseselt, vastutab prahtija. Prahtija vastutab laeval toimunud vigastuse puhul. Kui kauba vigastus seab ohtu laeva
Püstuvuse minimaalnõuded sadamas 1. MARPOL'I reegli I/25A poolt kehtestatud püstuvuskriteeriumid õlitankeritele ja IMO püstuvuskoodeksi nõuded või Administratsiooni sarnased ettekirjutused on mõeldud järgimiseks laeva mereloleku ajal. Sadamas, sealhulgas lastioperatsioonide jooksul, on kõrvalekalded neist kriteeriumidest üldiselt vastuvõetavad, eeldades, et GMc jääb igal ajal positiivseks ja piisava suurusega. 2. Peab siiski märkima, et teatud liiki lastioperatsioonid, nagu konteinerite, ro-ro veeremlasti või muude raskete tükkide laadimine-lossimine, vajavad harilikust suuremat metatsentrilist kõrgust vältimaks laeva ebasobivat kreeniminekut. Kompanii peab andma niisugustele laevadele erijuhised lastioperatsioonide käigus kehtiva minimaalse GM c kohta. Samas tuleb järgida kreenipiiranguid laevakraanade töötamise suhtes. Püstuvusriskid laadimise-lossimise käigus 1
Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud;
annaabi.ee 
