palju perekondi, kes vajavad abi. Peamiseks pere vägivallatsejaks on peredes enamasti isad. Pereisasi peetakse tihtilugu perepeadeks, kuna just tema toob elamiseks raha koju. Lisaks on uuringut näidanud, et just kõige vägivaldsemad ongi tugevam sugupool ja peamiselt käib vägivald kaaslaste vastu, tihtilugu ka lastele vastu. Ning naised ei julge end ega lapsi kaitsta, kuna pereisa käes on justkui perekonna võim. Emad jäävad tihti kodusteks pärast lastesaamist ning pere ainsaks sissetulekuallikaks saabki mehe palk. Emad kardavad meestele vastu hakata, kuna nad on tugevamad ning kardavad, et nad võivad ema ja lapsed tänavale tõsta ning neil pole kuhugi minna. Lisaks ei saa emad ka kodust ise lahkuda, kuna kogu perekonna raha on mehe käes. Sellepärast ongi tuhandeid perekondi justkui kinni, emad ei saa lahkuda ja teine pool vägivallatseb päevast päeva. Nüüd, tänapäeva elus on sotsiaalhoolekande asutused välja mõelnud just
Sotsioloogilised uurimused püüavad üldjuhul otsida teatavaid seosed mingite näitajate vahel ning püüavad neid seoseid seletada. Nagu juba öeldud, soovitakse ühiskonda mõista. Üldjuhul ei tehta siiski uuringuid oma lõbuks, vaid selleks, et protsesse reaalselt mõjutada. Väga oluline roll poliitikakujundamisel et lähtutaks õigetest andmetest. Näiteks selleks, et kujundada perepoliitikat ja soodustada sündimuse tõusu, on vaja teada, mis on need tegurid, mis lastesaamist takistavad? 4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt teatud protseduurireegleid, mida peab järgima, et uuring ei oleks mitte suvaline udutamine, vaid tõsiseltvõetav ja adekvaatne nähtuse kirjeldus. Eeldab: Objektiivsust, empiiriliste andmete kogumist ja uurimistulemuste avaldamist. Objektiivsus tähendab eelkõige seda, et teadlane peab endale aru andma, kuidas tema enda suhtumine,
annaabi.ee 
