Näljamängud Suzanne Collins Autorist • Suzanne Collins • sünd. 1962 • USA kirjanik • karjääri alustas lastesaadete stsenaristina • 1. raamat ilmus 2008.a "Näljamängud" Tegelased • Katniss Everdeen • Peeta Mellark • Rue • Cato • Cinna • Haymitch • Primrose Everdeen (Prim) • Effie Trinket Trioloogia • "Näljamängud" (Hunger games) • "Lahvatab leek" (Catching fire) • "Pilapasknäär" (Mockingjay) Film • Valmind on 3 filmi • Filmid on olnud menukad • Katniss- Jennifer Lawrence
või hommikused multikad. Arvan, et enamus vanemad nõustuvad, et hommikuti näidatakse kohutavaid multikaid, kus peale vägivalla ja tulistamise pole midagi kasulikku, isegi tegelased ajavad hirmu nahka. Minu meelest lapse hommik ei tohiks nii inetult alata ning see isegi ei hari mitte ühestki vaatenurgast. Aastatega on tehtud erinevaid küsitlusi ja uuringuid lastesaadete kohta, et kas tuleks miskit ette võtta. Olgem nüüd ausad, mina küll ei näe mitte ühtegi muutust nende aastate jooksul, kui siis ainult ETVs. ETVs on tehtud pisematele spetsiaalselt lastesaade, kus on internetis eraldi väljatoodud erinevad multikad, filmid, muusikad ja ka teatrid ning mõistlikud kellaajad on juurde pandud. Arvan, et ükski vanem ei pea muretsema enam mida laps vaatab enne magamaminekut või siis hommikuti telekast. Ta
"Reportaazi on lihtsam ja meeldivam teha kui selle vakmimist kirjeldada," öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud Ruudi Toomsalu koolipoiss Toomas Uba. Raadiost saigi esimene töökoht. Alates 24. novembrist 1965 oli seni mittekoosseisulisena tegutsenud Uba noorte- ja lastesaadete toimetuse korrespondent, neli aastat hiljem edutati ta vanemtoimetajaks. 1972. aastast kuni elu lõpuni töötas Eesti Televisioonis, esialgu vanemtoimetajana, 1. juunist 1973 erinevate ametinimetuste all sporditoimetuse juhina. 3. aprillil 1972 käivitas Toomas Uba ETV-s nädala spordiprobleeme käsitleva saatesarja "Spordiprisma", mis oli järhepanu ekraanil 19. oktoobrini 1993. ETV spordi visiitkaardiks kujunenud saateid kogunes 1069.
21,7%, mis oleks märkimisväärne potentsiaalne auditoorium, kellele luua spetsiifilisemaid saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt,
Väga huvitav oli kuulata selliseid lugusid kooriseades ning veidi meenutasid need Estonian Voices´i palu. Väga tore oli vaadata, kuidas Kadri Voorand dirigeeris, sest see meenutas pigem tantsimist ja lihtsalt muusika nautimist ning andis kontserdile kohe mõnusa ja energilise tunde juurde. Oli näha ka, et koor nautis temaga koos esinemist ja ta lugude ettekandmist. Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend viis 15-25 -aastast tütarlast, kellest enamikul on muusikaline haridus ja varasem koorilaulukogemus. Koori repertuaar on lai: nii vaimulik kui ka ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja dzässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Koori juures meeldis mulle kõla, intonatsioon ja emotsioon, mis moodustasid terviku
müügiautomaatides. Praegu on koolides levinud karastusjoogid ja kiirtoit, kuid selline trend tuleks kindlasti kaotada. Eriti suureks ohuks on reklaamid - ühe aasta jooksul näeb tavaline laps rohkem kui 9500 telereklaami, mille sisuks on kiirtoit, karastusjoogid, kommid ja suhkurdatud helbed. Väga vähe on aga reklaame, mille sisuks oleks tervislikum toit, näiteks puu- ja juurviljad. Selline õiglusetus vajab tähelepanu ning tuleb vähendada ebatervislike toitude reklaamimist, eriti lastesaadete ajal. 6 Konspekt on kirjutatud järgnevate infoallikate põhjal: - Corsic J.A., Perri M.G. - Kaur, I., Ümarik, T. - Ravimiamet - Registreeritud ravimite andmebaas - Terviseportaali OÜ.
Barbie- nuku juurde kuuluvad mitmesugused atribuudid. Mida rohkem neid on, seda uhkem: Barbie- maja, rõivad, vahendid soengute tegemiseks jne. Barbie on naiseliku ilu ideaal, laps saab tema peal katsetada erinevaid soenguid ja rõivaid. Põhjusel, et Barbie on ilus, et tal on kaunid juuksed, et tal on palju ilusaid riideid, mida lastel pole, avaldasid mitmed tüdrukud soovi sarnaneda Barbie- nukuga. Populaarsed mänguasjad, mida lapsed tunnevad ka kui lastesaadete või filmide tegelasi, on Teletupsud, Digimon, Pokemon, Miki, Pluuto, Karupoeg Puhh, Pipi, Roosa Panter, kass Garfield, Lõvikuningas, Tom ja Jerry. Sellistel tegelastel on tähtis koht mänguasjade seas, kuna nad on kergemini identifitseeritavad, neil on oma kindlad nimed ning nad on kõikidele tuttavad. Mõne tavalise kaisukaru või jänkuga võrreldes on neist lihtsam rääkida ja nendega uhkeldada. Telerist nähtud saated ja
neid iga päev. Alles selles eas hakatakse looma seoseid Mina ja maailma vahel, mis täiskasvanule on nii iseenesestmõistetav, et ta mõtleb, et nii on see alati olnud (Patzlaff 2003). Mõndades riikides on kehtestatud seadused, mis kaitseksid lapsi reklaamide eest näiteks Suurbritannias on keelatud kiirtoidureklaamide näitamine saadete ajal, mis on mõeldud alla 18-aastastele ning Rootsis on keelatud reklaamide näitamine lastesaadete vahele (Andersalu-Targo 2011) Televiisori vaatamine on lapsele väga kahjulik ka füüsilise poole pealt. Näiteks USA's jõuti äratundmisele, et epideemiana kasvav laste ja noorte rasvumine on põhjuslikus seoses teleritarbimise hulgaga. Avastati, et televiisori vaatamisega kaasneb väiksem kalorikulu kui puhkeseisundis (ehk mitte midagi tehes). Samuti sirutub käsi telekat vaadates pahatihti maiustuste ja snäkkide järele. Teleri ees väheneb südamelöökide arv
saated said kohe populaarseks. 3 Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Pärast RH riigistamist kasvas ka lastesaadete osakaal. Nii ajakirjandus kui ka kuulajad hakkasid taotlea kooliraadiot. 29. 06. 1934 kirjutas sellest Õpetajate Leht. 1936 polnud raadiot umbes 1000 koolis, ülejäänutes sai neid aparaate kasutada. 1939 olid aparaadid olemas pooltes koolides. Kooliraadio alustas tegevust 1.10.1936. Korraldajaks Jaan Rummo, anti välja ka saatekava vihikuid, mida sai kasutada õppetöös. Kooliraadio käsitles laia temaatikat: kirjandus, poliitika, muusika, sport, loodus
saanud enam teadmisi, võib muutuda arvamus. Aga Kõuts – Klemmi järgi võib muutuda ka käitumine, emotsioonid, arvamus ja hoiak. Kõuts – Klemm; http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf, vaadatud 29.märts 2013) 4 1.2 Meedia tarbimine laste seas Mitmed teadlased on väitnud, et hariva sisuga ja mõõdukas meedia tarbimine arendab last. Näiteks: õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud laste sõnavara arendamisega, suurenenud uudishimu ja loovusega ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga. Seevastu liiga aktiivse ja vanusele sobimatu meedia kasutamisega seostatakse negatiivseid mõjutusi, samal ajal ka lastel on vähenenud füüsilist aktiivsust ja ülekaalulisus, piiratud sotsiaalsed oskused ning ebamoraalse ja agressiivse käitumise soodustamine. On täheldatud
1952-1955 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal. Kirjanike Liitu võeti E. Niit vastu 1954. aastal. Oma kirjanikunime kannab ta alates 1949. aastast, mil abiellus kursusekaaslasega- tulevase kirjandusteadlase Heldur Niiduga. Aastal 1958 abiellus kirjanik Jaan Krossiga. 1956- 1961 töötas E. Niit Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ning aastatel 1961-1963 töötas ta ETV mittekoosseisulise toimetajana. Tema kohustuseks oli kirjutada kuus kaks stsenaariumi lastesaadete jaoks. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 3 Ellen Niidul on neli last ning kolmteist lapselast. Esimesest abielust poeg Toomas Niit ning teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari kultuurisuhteid arendavalt E.W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati
o 80% 2-2,5-aastastest lastest eelistavad tuttavate asjade vormi. Kuulmine. Last rahustavad madalatoonilised rütmilised helid o Ilmselt on kaasasündinud võime eristada kõnehääli muudest häältest. Fantaasia. Algab umbes 1,5-aastaselt (seoses mäluga) o Kujtlusvõime, matkimine o Raske eristada fantaasiat reprodutseerimisest o Veidi täiendab tajutut o Avaldub miunasjuttude kuulamises. Oluline lastesaadete läbimõtlemine. Suhete areng. Kiindumine algab beebi reaktsioonist hooldajale ja küpseb aktiivseks partnerluseks teistega. o Vanemate ja lapse suhete kvaliteet 6 ja 18 elukuu vahel loob vundamendi lapse arengu mitmesugustele aspektidele o Suhted erinevad ka kultuuriti o N.ameerika emad stimuleerivad oma lapsi naerma ja rääkima, Jaapani emad aga püüavad neid vaigistada. Kokkuvõte. Väikelapseeas vajavad lapsed: 1
annaabi.ee 
