Eno Raud looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: ,,Mõru kook", ,,Telepaatiline lugu", ,,Lugu lendavate taldrikutega", ,,Helikopter ja tuuleveski", ,,Sipsik", ,,Naksitrallid" NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAD LASTELUULETAJAD Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: ,,Päikese paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni" Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: ,,Räägib Mati", ,,Kaheksas sügis", ,,Tublid loomad" Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming:
Seega ei pea lapsepärases 52 luulestiilis mingeid erilisi lihtsustusi kasutama. (Ewers 2000: 213). Tähtis on õige tooni tabamine. Eestis on väga tugev lasteluule traditsioon, kuhu on oma panuse andnud ka suurepärased täiskasvanute-luuletajad Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Hando Runnel, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Ott Arder jt. Üldtuntud on lasteluuletajad Ellen Niit, Leelo Tungal ja Henno Käo. Sel sajandil on küll kurdetud, et eesti lasteluule tipus seisavad endiselt klassikutest vanad tegijad. Neid, kes eesti lasteluulet jätkusuutlikult edasi võiksid viia, on üsna vähe. Algupärandeid ilmub vähe, mainimisväärsed uustulnukad on 90ndate lõpul Ilmar Trull koguga ,,Lõbusad luuletused" (1998) ja sel sajandil Valeria Ränik koguga ,,Luulepere pereluuleraamat" (2001) ning Heiki Vilep koguga ,,Tere!" (2002). Lastekirjanduse uurija R
annaabi.ee 
