R. koo-lieelikuile kirjutatud juttudest on eriti suure populaarsuse võitnud "Sipsik" (1962) koos oma järjega "Anu ja Sipsik" (1970). Suurimat tunnustust on leidnud jutustuste seeria "Naksitrallid" (I -- 1972, II -- 1975) ja "Jälle need naksitrallid" (I-- 1979, II -- 1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj
viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul"; 2 lasteluulest ,,Lahtiste uste päev", ,,Midrimaa", ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Ühel viivul, vikervalgel". Lisaks sisaldab referaat luulenäiteid ning mõningat pildimaterjali. 1. KIRJANIKU ELULUGU Ellen Niit sündis 13
lugulaulud, meeliszanriks rahvaluulele tuginev lugulaul, õnnestunult värsistanud ka eesti muinasjutte ja muistendeid. Karl Eduard Sööt (1862-1950) - tuli kirjandusse realistliku põhihoiakuga, tõi 19. sajandi lõpul luulesse uudsema isamaatunnetuse, taotles nõudlikumaid ja aktiivsemaid teevalikuid arenguks. Eesti lastekirjanduse arenguloos suur meister, kes 20. sajandi alul koos Ennoga rajas täiesti uued, kunstinõudlikud alused lasteluulele. Anna Haava (1864-1957) - Koidula järel teine populaarne naiskirjanik, rahvalik luuletaja, tundesiirad ja sugestiivsed armastuslaulud pole minetanud värskust tänapäevalgi, mõjus oma südamlikkuse ja otsekohesusega, eriomase reaalsuse ja sisemaailma koosluse ning looduspiltide tabamisega. Tema sotsiaalfilosoofiline luule jaguneb sajandivahetuse lainetest ja ristlainetest mitmeks teemarühmaks. 28. Juhan Liivi elu ja looming.
annaabi.ee 
