laulurütmi tekkimise allikaks. Seda kõike tuleb võtta kui võimalikku, mitte aga kui ainuvõimalikku. Regivärsi meetrum ja prosoodia. Hoolimata laululiigist või -tüübist on regivärsilise rahvalaulu meetrum ja prosoodia ühesugused. Värss on normaalselt 8-silbiline, selle moodustab neli trohheilist värsijalga. Mis sest/ tammest/ tehta/nekse (1124) - v - v - v - v Lastelauludes on küll kaheksa pikkust, aga sõnastuselt võivad nad vahel erineda: Hobu/, sõida/ Rii/ga - v - v -v -v Värsijalas võib olla kaks ühesilbilist sõna: Mis ma/ sealta/ eesta/ leidsin - v - v - v - v Vahel kaks kahesilbilist sõna: Mida mina/ sealta/ eesta/ leidsin
6 1.3 Lastelaul Kõige ehedamad lastelaulud on need, mida loovad lapsed ise, lauldes neid ümbritsevast olulistest asjadest. See tagasi lapsepõlve latuv kogemus on ilmselt tuttav paljudele. Lauldes inimene korrastab oma sisemaailma. Lapsed teevad seda siiralt ja häbenemata. Näiteks ei tule nad selle peale, et ei pea viisi vmt. Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti meenutavad paljud neist meestelaulude tralliviise. Näide: Sõit-sõit-sõit Soorule Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule, läbi lepiku lillele,
pulmalauludeks, abielust kõnelevateks lauludeks jm. Võib oletada, et naiste elust rääkivate regilaulude kurvavõitu toon on pärit osaliselt itkudest. 4.7. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Siin peame silmas seda suurt osa vanematest lastelauludest, mis ei ole regivärsilised need on lihtsad lugemised, äiutused või üminad. Lastelauludes kasutatakse väga erinevaid viise. Vanem lastelaulude esitusviis meenutab kõnelähedasi loitse ning paljudel lastelauludel (eelkõige valusõnadel) ongi maagiline otstarve. Lastele lauldavad laulud on · äiutused, hällilaulud; · hüpitus- ja mängituslaulud, mida esitati vastavate liigutuste saatel (imiteeriti hobusega sõitu, lindude lendu, koera lontimist hommikul karja ning jooksu õhtul karjast koju);
annaabi.ee 
