karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks, kalendrilauludeks ja hällilauludeks. • Omanäolisemad on vanad žanrid itk ja runo. • 16. ja 17. saj. Hakkas Soome rahvamuusikat mõjutama protestantistlik kirikulaul. Siit kujunesid välja populaarsed ballaadid ja armastuslaulud. 19. ja 20. saj. Lisandusid rahvamuusikale slaavi mõjud. Populaarseks said erksamad mazurkarütmid • Seoses rahvusliku liikumisega hakati Soomes, nagu Eestiski, korraldama laulupidusid. Esimene laulupidu toimus 1884
koorilaul on siiski olemuslikult erinevad nähtused. Uuemate rahvalaulude stiilis on ka suurem osa vaimulikust laulupärimusest. Eestis keelati rahvalaulud ära ajal, kui tuli baptism. Leiti, et rahvalaulud on ropud ja inetud. (näide ,,Küla mulle ütleb", lk 21). Kirik hakkas inimestele õpetama kolmehäälseid laule ning need olid märksa ilusamad, kui lihtsad rahvalaulud. Rahvalaulud võib jagada tööl-, pulma-, kalendri-, hälli-, tähtpäeva-, loodus- ning lastelauludeks, mis omakorda jagunevad ahel- (nimetati ka onnimanni-lauludeks) ja mängituslauludeks, mille alla käivad ka tantsulaulud ja ringmängud. Eri tüüpide kohta on näited toodud LISA 2 all. 4 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul Eestlaste keskne poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul Soome lahe äärsete rahvaste ajalooline laulustiil. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest:
annaabi.ee 
