olema, kasvab kunstilise väljenduse julgus. Paljud silmapaistvad Rootsi näitekirjanikud on alustanud lasteteatrist ja/või kirjutavad jätkuvalt nii lastele kui täiskasvanutele. Tänapäeval pole lastekultuuris enam ükski teema tabu. Rootsi lasteteatrilaval, nagu lastekultuuris üldse, kujutatakse muret, lahutust, tööpuudust, surma, armastust, erootikat, petmist ja vägivalda. Vähesed lapsed elavad idüllis. Enamuse lastekultuuri viljelejate eesmärgiks on kujutada tegelikku elu,kuid samas pakkuda ka reise fantaasiamaailma.Muidugi tahetakse pakkuda meelelahutust, kuid nii teater, kirjandus, kujutav kunst, film,muusika kui ka kogu kultuur üldse peavad julgema puudutada ka valusamaid teemasid.Tõeline kunst peab julgema olla mõjuv ning aidata inimestel korrastada ja läbi seedida ka rängemaid läbielamusi. 20. sajandil, mida kirjanik ja ühiskonnategelane Ellen Key (18491926) nimetas laste sajandiks,
konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt tegelikult loetavad tekstid *õpikute tekstid Peter Hunt – lastekirjanduse teoreetik Lastekirjandus jaguneb: *muinasjutud *fantaasiakirjandus *realistlik kirjandus *aine kirjandus
- lapsepõlvekultus Erilist huvi laste vastu on tundnud pedagoogika. 20. saj on last tunnetatud indiviidina, kes suudab ise asju teha. Suhtumine lastesse muutuski suuresti lastekirjanduse kujunemisega. Fantaasia on lastekirjanduses nüüd väga-väga tähtis. Samuti on nüüd näha palju rohkem generatsioonide eraldumist. Tänapäeval on lapsed oma vanematest märksa sotsiaalsemad – käsitlevad digitaalseid asju palju paremini jne. Lastekultuur Lastekirjandust võib käsitleda lastekultuuri osana. Vaimulooming: lastekirjandus, lastefolkloor, lasteteater, lastekino, lasteorganisatsioonid ja lastele mõeldud asutused, s.o huviringid, lastekeskused, spordikoolid jne. Väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: lastemängud jne. 3. Lastekirjanduse didaktilisus. Aabitsad (Loengust) Võimalikud žanrid: valm, aabitsajutt, naljakas piltjutustus... Aabitsa funktsioonid: - õpikud, mis kinnitatakse koolis kasutamiseks