mõtlemine on kaemuslik-toiminguline (kodus kasvaval lapsel aga kaemuslik-kujundiline), käitumine impulsiivne. Suhtlemist täiskasvanutega võib võrrelda alla aastaste kodus kasvanud lastega - lastekodulapse käitumine taotleb tugevalt täiskasvanu tähelepanu ja heatahtlikkuse saavutamist, mis tuleb esile lapse eredates emotsionaal-miimilistes väljendustes, tema vaesunud kõnes ja vähearenenud ekspressiiv-miimilistes väljendustes. Lastekodulastest koolieelikud pöördusid kolm korda harvem diafilmi vaatamisel eakaaslaste poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga. 1
kahekümne. Peamiseks puuduseks liigsuure rühma puhul on see, et lapse sotsialiseerumine toimub pigem rühma- kui pereliikmena. Suure grupi puuduseks on ka see, et konsensust on raske saavutada. Siiski tuleks lapsi puudutavates küsimustes nende arvamusega arvestada, sest see tõstab nende enesehinnangut ja väärikust ning annab tunde ise oma saatuse määramisest. 79,8% lastekodulastest väitis, et kasvatajad arvestavad ka nende arvamusega. 18,2 % aga väitis,et otsuseid teevad vaid täiskasvanud ja nende arvamust üldse ei küsitagi. Uurimuse läbiviimise käigus selgus, et paljud lapsed on kogenud nii füüsilist kui emotsionaalset vägivalda, kuid ei defineeri sellist käitumist vägivallana. Valdav enamus vastanutest 79,6% väidab, et ei ole füüsilist vägivalda kogenud, samason see
annaabi.ee 
