................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................................16
muudavad inimese ainulaadseks isiksuseks, pole võimalik kopeerida. Seega peame laskma surnud inimestel nii öelda minna ja looma uusi, kuid mitte kloonitud meetodil, sest kloonimine on veel väga vähe arenenud. Kokkuvõtteks, kas on ikka vaja inimest traumeerida ja kloonimist võtta kui heaks väljapääsuks? Minu arvamus kohaselt mitte. Seda ütleb ka viide internetist:(4) ,,Ei tasu ikka Jumalat mängima hakata !" Maailmas on lapsi küllaga, näiteks lastekodudes, võiks ju hoopis sealt omale pisikese hankida ning loomi arendada loomulikul teel. Koostaja: Airi Kruusel 12 A Kasutatud materjal: *http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rakud.html (2) http://www.usk.ee/kloonimine/dolly.htm (3) http://www.usk.ee/kloonimine/sajast5.htm (4) http://www.usk.ee/kloonimine/
ning väljaõpe. Muusikaterapeutidel peab olema siiras soov kasutada oma armastust, abistamisvajadust ning muusikalist annet teiste inimeste aitamist. Muusikaterapeudid on leidnud üle maailma rakenduse erinevates haiglates, kliinikutes, koolides, ravipedagoogilistes asutustes, sotsiaalteraapilistes kogukondades, päevakeskustes, päevakodudes, rehabilitatsioonikeskustes, treeninguasutustes, lastekodudes, vanadekodudes, hooldekodudes, sanatooriumides, erapraksises, ülikoolides jne. Kasutatud materjalid http://www.loovteraapiad.ee/muusika.html http://www.muusikateraapiakeskus.ee/eraisikule/muusikateraapia/# http://www.terviseleht.ee/199940/40_muusikateraapia.php
küsimustesse, välja arvatud ÜRO põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. Rahvusvaheline kohus Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Struktuur Sekretariaat ja Julgeolekunõukogu juhtimine Peaassamblee Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Liikmed ja ÜRO peasekretär on liikmeks António Guterres saamine Lastekodudes kasvanute RKO-le lastekodu aastate eest EVP-de lisamine. Lastekodulaste kodakondsuse probleemi lahendamine. ÜRO Koostöö sotsiaalabiametite ja Sotsiaalministeeriumiga, riigikogu saavutus liikmete ning Riigikogu ed Sotsiaalkomisjoniga. Vanemliku hoolitsuseta kasvanute elamispinna taotlemise süsteemi käivitamine. Traditsioonide loomine
improviseerida. vallandada emotsioone, laadida Improvisatsioon energiaga keha ja ühendab endas nii suunata see mängu kui loomingu. liikumisse 55 KUS MUUSIKATERAAPIAT KASUTATAKSE? Erinevates haiglates Rehabilitatsiooni Kliinikutes keskustes Koolides Treeninguasutustes Ravipedagoogilistes Lastekodudes asutustes Vanadekodudes Sotsiaalteraapilistes Hooldekodudes kogukondades Sanatooriumides Vanglates Erapraksises Päevakeskustes Ülikoolides Päevakodudes 66 MUUSIKATERAAPIA TOIME (1) Tekitab tundeid, seoseid, sisemisi pilte, taaselustab mälestusi. Lõdvestab lihaspingeid. Stressihormoon adrenaliin alandub maheda muusika saatel ca 20%.
teised meiega käituvad. Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast, enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita. Kindlasti on raske kokku puutuda näiteks väärkoheldud laste või naistega. Lastekodudes elavad lapsed kiinduvad kergesti ning lahkumine võib olla üsnagi emotsionaalne mõlemale poolele. Meie, sotsiaaltöötajana, peame juhinduma seadustest, ühiskonnagruppidest, eetikast ja süda peab samuti olema õigel kohal. Kasutatud kirjandus Anne Tiko, Peeter Pints 1997 ,,Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähtekohana,, Sotsiaaltöötaja kutsestandard 2001 http://raulpage.org/koolitus/kutsestandard.html 3 4
Toon väga suure näite ! Praeguses meie maailmas on tegelikult väga suur kriis , meie pool planeeti elavad mugavates majades , kus on olemas kõik sotsiaaleluks , aga teine osa näeb iga õhtu taevast , palvetavad , et saada endale vähemalt tilka vett . Ühed nutavad ja karjuvad selle üle , et tema vanemad ostsid talle musta , mitte valge Iphone ja nad ei mõtlegi selle peale , mida kõike vanemad pidid selleks tegema ostma sellise kalli vidina talle , aga ülejäänud istuvad ja ootavad lastekodudes enda vanemaid , et nemadki teadksid , mis on pere . Meie maa on väga ahne ja seepärast inimestele ei tohi anda suurt vabadust . Järjeldada võib ju mis juhtub kõigiga , kui anda igaühele piiramatult vabadust . Sõna distsipliin kõlab küll rõõmu- ja mänguvaenulikult , aga see oli , on ja jääb inimese arengus oluliseks teguriks . Millal inimene peaks hakkama enda distsipliini distsiplineerima ? Kas , siis kui ta on veel väike või täisealine ? Kõik
Ma usun, Kui tagajärje-eetika mõõtis teo tulemit, siis kohuse-eetika järgi oleneb teo moraalsus motiivist, mitte tagajärjest. Sama teoni võivad viia väga erinevad teod, kuid ka väga erinevte motiividega. Minu arvates on väga suur vahe, kas sooritame heateo soovist teha head või et tunneme end selleks kohutatuna. Just omakasu- püüdmatu heategu on kohuse-eetika järgi moraalne tegu. Kui ma käin supiköögis toitu jagamas või vabatahtlikuna lastekodudes, ei näe ma põhjust, miks peaksin tegema seda omakasupüüdlikult. Abibajajate aitamine ei anna mingit tunnet, et jah, nüüd ma tegin head. Pigem on koju tundes halb, kui tead, kui palju on neid, kes vajaksid hoolitsust. Kuid teadmine, et sa said kellegi päeva paremaks teha lihtsalt sellega, et kohal olemas olid, on midagi kirjeldamatut. Kuigi selliste tegude tagajärg ei ole möödetav inimesed ei leia omale kodu, õhtul on kõhus jälle tühjad
eluks - ega leia teda. Arvatakse, et isa oli müügimees C. Stanley Gifford samast filmilaborist, kus Gladys töötas. Ta ei külastanud pärast lapse sündi kordagi oma endist armukest ega tema tütart. Norma Jeane Bakeri vanavanaema oli Della Hogan Monroe. Tema järgi valis Norma Jeane endale hiljem näitlejanime. Õnnetust armastusest õnnetusse armastusse kõndinud kenake Gladys veetis suure osa oma elust vaimuhaiglates ning Norma Jeane kasvas lastekodudes ja kasuvanemate juures ning tema kooliharidus jäi üsna napiks. Seda kergem oli kõrgelt haritud armukestel hiljem teda ära kasutada ja tagaselja tema üle naerda. Eraelus oli Norma Jeane ülimalt tagasihoidlik ja kogeles. Ka siis, kui atäänist Norma Jeane`ist (tema esimesed fotod ilmusid kollastes ajalehtedes ja seksikalendrites veel tumedapäisena, kunagi ei makstud foto eest rohkem kui 50 dollarit) sai plaatinablondina särav Marilyn Monroe. Ameerika naiseiluideaal.
aina vähemaks, sest hooldajatel on omad eelarvamused laste suhtes. Eelarvamused kujutavad suhtumist lastesse, nende endistesse kodudesse ning laste vanematesse. Arvatakse, et kui laps on pärit näiteks alkohoolikute perest, siis ega lapseski parem inimene ei kasva. Sellised kasvatajad ei saa lastele ka positiivset eeskuju anda ja rääkimata turvalisusest. Lapse individuaalsetele vajadustele pööratakse vähe tähelepanu ja seda väidab ka Kristi Kõiv oma uurimuses. Praegusaegsetes lastekodudes on valdav grupikeskne kasvatusviis. Laste grupiviisilise kasvatusviisi puhul tegeleb hooldajate grupp grupi lastega, kusjuures eesmärgiks on mõjutada iga grupi liiget läbi grupi meediumi ja muuta grupi kui terviku käitumist. Sealjuures ignoreeritakse iga üksiku grupi liikme individuaalseid vajadusi. Selle kasvatusviisi põhiliseks puuduseks võib pidada personaalse tähelepanu puudumist igale lapsele. Hooldajate ja laste vahelised suhted rajanevad tavaliselt lastekodudes kohustuslikele
Vaestena käsitleti järgmisi inimesi. · Soovisid, aga ei saanud töötada (töövõimelised vaesunud isikud). Neile tuli pakkuda abi või tasulist tööd. · Suutsid, aga ei soovinud töötada (tegevusetud, jõudeelajad). Neid häbistati avalikult, et nad mõistaksid valitud tee ekslikust. · Ei suutnud töötada, sest olid liiga noored või vanad või haiged. Neid tuli hooldada spetsiaalsetes vaestemajades, hospidalides ja lastekodudes. Vaeslastele ja vaeste lastele oli soovitav õpetada mõnda (soovitatavalt kaubanduslikku) eriala, et nad saaksid täiskasvanutena iseseisvalt hakkama (Roosileht, lk 269-270). Nende jaoks, kes suutsid, aga ei soovinud tööd teha, hakkas välja kujunema inglise ühiskonnale iseloomulik ühiskondliku hoolekande vorm - abi ühiskondliku töö pakkumise kaudu. Alates 1597. aastast tuli valdades määrata kindlad isikud, vaeste
õnnetus. Oluline võib olla ebasoodus pärilikkus. Kõik need faktorid võivad esineda üksikult või kombineerituna ja on aluseks bioloogilisele haavatavusele. TEISELT POOLT on riskifaktoriks halb psühholoogiline kliima isiksuse tekke ja kujunemise ajal: 1) Emotsioonalse lähisuhte otsene defitsiit - vähese emotsionaalse tagasisidemega, probleemsed suhted ema või kasvatajaga. Esineb suurel osal nn. asotsiaalsete perede lastest. -grupikasvatus - lastekodudes, kus on suured lastegrupid, kellega töötab palju erinevaid inimesi, kel kõigil on oma kitsas töölõik, kuid kellest keegi ei süvene konkreetsesse lapsesse. Tulemuseks võivad olla kõik psühholoogilise haavatavuse vormid. 2) Emotsionaalse lähisuhte häiritus perekonnas: --alahooldus - tulemuseks on ebakindlus, ebaselge identiteet, vähene iseseisvus; --ülehooldus - kuna esineb mitmes vormis, võib ka tulemus olla mitmesugune "miski
metsikustest lastest, kes on leitud metsikust loodusest ja kellel nähtavasti pole olnud mingit kontakti inimestega. Institutsionaalse kasvatuse mõjud laste arengule · VARASEMAD UURIMUSED II MAAILASÕJA JOOKSUL JA PÄRAST SEDA teine uurimus ala, mis pakub informatsiooni deprivatsiooni mõjust laste arengule, keskendub nende laste kogemustele, kes kasvasid orbudena või lastekodudes. · HILISEMAD UURIMUSED TEISTES KULTUURIDES kuigi neid uurimudi on kritiseeritud osalejate väikese arvu ja ülesannete täitmise puudumise tõttu ekperimentaal ja kontrollgruppide vahel, pakuvad need hämmastavan tulemused, tugevaid argumente, selle kohta, et keskkonna stimulatsioon suudab vähemalt osa deprivatsiooni negatiivsetest mõjudest kõrvaldada.
Rahvastiku vananemise probleem on omane eelkõige arenenud riikidele. Miks? Vastus lihtne, kodanikud, pered elavad oma elu. Tehakse karjääri, reisitakse, nauditakse luksust. Üsna loogiline, et sellise elustiili puhul pole järelkasv esmatähtis. Palju on räägitud abordi mõjust rahvastiku vananemisele. Olen nõus, et soovimatu rasedusega puutuvad kokku liiga paljud, kuid samas, kellele teevad heameelt lastekodudes elavate kodanike suured hulgad. Leian, et abortide keelustamine ei lahenda rahvastiku vananemise probleeme, sest täisväärtuslikku elu elavad siiski lapsed, kellel on armastav pere. Kui väikest ilmakodanikku ennast pole armastatud, siis tekib temalgi tunne, et miks peab ta armastama ühiskonda. Rahvastiku vananemine on kindlasti ühiskonna probleem. Noori, kes vanureid ülal peavad, napib, mistõttu
A. Litsko andmetel esines 64%-l epileptoidsetest noorukitest delinkventsust.9 A. Vdovitsenko tegi 10%-l delinkventsetest noorukitest kindlaks epileptoidse aktsentueerituse. L. Mihhailova leidis 80 noorukit,rasket õigusrikkujat uurides, et enim levinud tüüpideks on epileptoidne ja skisoidne.Epileptoidid moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujatest ning sellised iseloomujooned kujunevad välja julma või hoolimatu kasvatuse tingimustes. Näiteks lastekodudes kasvanud lapsed, kes peavad varakult enda eest seisma hakkama, võivad kalduda epileptoidsele aktsentueeritusele.,,Sotsiaalsele usaldamatusele" orienteeritud perekonnad soodustavad niisuguste iseloomujoonte süvenemist nagu oskamatus luua sooje suhteid ümbritsevate inimestega, agressiivsus ja usaldamatus teiste suhtes. Epileptoidid kohanevad hästi rangelt reglementeeritud korraga ja seetõttu saavad neist tihti kinniste asutuste aktivistid, kes väliselt täidavad oma kohustusi edukalt
Areng toimub etappidena, mis järgnevad üksteisele kindlas järjestuses. Laste vahel on erinevusi selles, missuguses rütmis nad saavutavad teatud arengutaseme. Jämemotoorika ja peenmotoorika areng Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika. Jämemotoorika all mõeldakse suurte lihasrühmade tegevust nagu seismine, Järgnev uurimus viidi läbi Iraani lastekodudes kõndimine jne. ühes asutuses veetsid imikud peaaegu kogu aja Peenmotoorika alla võrevoodites. Neid ei pandud kunagi kuuluvad peente lihaste istumisasendisse ega pööratud kõhuli; lastel polnud tegevus sellised mänguasju jne. Need lapsed olid kehaliselt alaarenenud põhjuseks puudulik keskkond. tegevused nagu
annaabi.ee 
