Töövarjupäev 20. november 2009 Eveli Mägi ÜLDANDMED Varjutatav: Naatan Haamer Amet: hingehoidja Töökoht: Tartu Ülikooli Kliinikumi Naiste- ja Lastekliinik Aeg: teisi- ja neljapäeviti 9.00-17.00 KES ON HINGEHOIDJA? teoloogiline haridus + psühholoogiline ettevalmistus Teoloogia on teadusharu, mis uurib usuga seotud küsimusi. sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus
.. Ning lõpuks võttis ta julguse kokku ja rääkis Daisy abikaasale Tomile, mida ta Daisy vastu tunneb, kõik ära rääkinud hakkasid sündmused allamäge minema. Daisy ajas autoga alla Tomi armukese ja Gatsby võttis süü enda peale, hiljem Gatsby tapeti. Sündmustiku Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine. analüüs * 1. aprill Tartus avati lastekliinik - Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus. * 21. veebruar kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti. * 21. aprill Tallinnas toimus noorseppade esimene üleriiklik kongress. * 29. aprill Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallop ja Harald Tammer. * 27
(Ed.) Manual of Neonatal Care. Philadelhia: Lippincott Williams and Wilkins. Coyne, I., Neill, F., Timmins, F. (Ed.) (2010). Clinical Skills in Chidren´s Nursing. New York: Oxford University Press, p. 88–89. Elektroonikatooted: lutt-termomeeter.(i.a.). http://www.elektroonika.ee/ee/lutttermomeeter (24.01.2011). Epstein, S. (2002). Clinical Nursing Skills ja Techniques. 3th Edition. St. Louis: Mosby. Grünberg, H. (2008). Palavik. Teatmikus: Grünberg, H. (toim.) Valvearsti teatmik: lastekliinik. Tartu. 24 Shelswell, J., Bentley, C. (2007). Fundamental Aspects of Nursing Assessment and Monitoring. Raamatus: Glasper, A., Aylott, M., Prudhoe, G. (Ed.) Fundamental Aspects of Childrens and Young Peoples Nursing Procedures. London: Quay Books. Storvik-Sydänmaa, S., Talvensaari, H., Kaisvuo, T., Uotila, N. (2012). Lapse ja nuoren hoitotyö. Helsinki: Sanoma Pro Oy. Hillbom, M. (2005)
Wilson, D., Hockenberry, M. J. (2008). Wong`s Clinical Manual of Pediatric Nursing. 7 th Edition. Mosby Elsevier. (Procedures Related to Maintaining Cardiorespiratory Function Lk 367-372) Hockenberry, M.,J. & Wilson, D. (Edited by). (2007). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier. (Lk 1273-1286, 1315-1322) Jaanson, T. (2000). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Tartu. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. Tartu: TÜ Lastekliinik Kingisepp, P-H. 2006. Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. Siimes, M. (2005). Lapse uurimine. Kogumikust: Haige uurimine. Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.). Tallinn: Medicina. 65-79. Tukiainen, P. (2005). Kopsud ja hingamine. Kogumikust: Haige uurimine. Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.). 271-280. Tunell, R. (1998). Neonatoloogia. Tartu: OÜ Greif. Whaley & Wong´s. (2007). Nursing Care of Infants and Children. St Louis, Missouri: Mosby. Wong
avalikku kirikusse häbipostile minema. neile lausa maksti et nad tuleksid haiglasse sünnitama, kuna nii said arstiõpilased praktilisi kogemusi. lapsed said palju tähelepanu just eelkõige selletõttu, et nende peal oli statistiliselt kergem vaadelda haiguste levikuid (suremuse kaudu). tekkis pediaatria, kuid lastesse suhtuti kuni 20. sajandi alguseks kui väikestesse vanainimestesse. eestis korraldas lastekaitset prof aadu lüüs. esimene lastekliinik eestis 1922. suitsetamisvastane võitlus. avastati kahjulik mõju. keelati suitsetamine kohtades, kus on palju naisi ja lapsi. 1938 Nooruse Kaitse Seadus - reguleerib alaealiste tööd. 1940- alla 18aastased ei tohi asbestiga töötada. 1942- Emade Kaitse Seadus keelab rasedail tööd, mis on ohuks lapse või ema tervisele. reguleeriti ka töökoormus või tööpäeva pikkust näiteks rinnaga toitjatel
, J. & Wilson, D. (Ed.). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier, lk.173-177. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja). (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk.122-129. Jokinen, E. (1999). Südame ja veresoonkonna haigused. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk.327-339. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. I. Tartu Ülikooli Lastekliinik. Tartu: AS Atlex. Kaljusaar, H. (2007). Hüpertensiooni diagnoos, ravi alustamise ajastus ja prognoos. Lege Artis, Vol. 12, 9–11. Kantero, L. R., Levo, H., Österlund, K. (2005). Lasteen sairaanhoito. WSOY Porvoo. Kelsey, J. & McEwing, G. (2006). Physical Growth and Development in Children. Raamatus: Glasper & A., Richardson, J. A. (Ed.). Textbook of Childrens and Young Peoples Nursing. Edinburg: Churchill Livingstone Elsevier, lk.184-185. Kelsey, J. & McEwing, G. (2006)
eraldamist teistest haigetest ja sellepärast lamasid siin koos haiged lapsed kõiksugu haigustega. Alles 1834.a. hakati rõugehaigeid teistest eraldama. Meie aja laste haigemajalt nõutakse väga palju. Ta koosneb kolmest osast: sisehaiguste-, rinnalaste- ja nakkusosakond. Mõnel pool on laste haigemajaga ühendatud ka laste-kirurgia ja ortopeedia. Puhtus peab laste haigemajas valitsema, samuti kord ja vastutustunne. Eestis avati 1922. a. Tartu ülikooli lastekliinik 20 voodiga sisehaigetele. Paranejate laste sanatooriumid Sageli tundub tarvidust nendele lastele, keda haigemajadest välja lastakse, võimaldada veel kuskil mõnd aega kosumist. Eestis puuduvad laste sanatooriumid. Lastesanatooriumid Juba ammust aega kantakse erilist hoolt tuberkuloosi põdevate laste eest. Nendele on erilised sanatooriumid asutatud kas mere äärde või mägedesse. Laste kaitse tuberkuloosi vastu Mida noorem on laps, seda kardetavam on temale tuberkuloos.
tracheal intubation, a survey of specialist practice in the United Kingdom.// European Journal of Anaesthesiology, 25, 685-688 Fuhrman, B. P., Zimmerman, J. 2006. Pediatric Critical Care. Mosby Elsevier, 487 Goldsmith, J. P., Karotkin, E. H. 2003. Assisted Ventilation of the Neonate. Philadelphia: Elsevier Inc., 116-120 Gregory, G. A.(toim.) 1994. Pediatric Anaesthesia. New York: Churchill Livingstone, 837-846 Grünberg, H.(toim.) 2008. Valvearsti teatmik: Lastekliinik. Tartu, 20 Howard, F. (1994). Endotracheal suctioning and the neonate. Pediatric Nursing, 6(7): 1417. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. 2003. Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina, 352- 355 Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. 1997. Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, 59- 61 Jaanson, T. 2001. Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Tartu. Jirapaet, V. & Jirapaet, K. (2000). Comparisons of tympanic membrane, abdominal skin, axillary
puue; 22 · Rehabilitatsiooniplaane koostati keskmise, raske või sügava puudega lastele. · 2000. aastal oli luba rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 10 asutusel (Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, Astangu Toimetulekukeskus, Tallinna Lastehaigla, Haapsalu Neuroloogiahaigla, Tartu Ülikooli Lastekliinik jm). 2000 - 2004 · Oli olemas algne rehabilitatsiooniplaani vorm (hindamise teenus), toimus plaani edasiarendamine. · Lastele rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks eraldati raha maavalitsustele, kes oma piirkonnas planeerisid teenuseid ja nende kättesaadavust (lepingud). · Psüühilise erivajadusega isikute rehabiliteerimist finantseeriti hoolekande- või tervishoiuasutustes. · Alates 2002
Otorinolarüngoloogiaprofessor Ernst Saareste (1892--1944) töötas välja eestikeelsed kõnestestid kuulmise uurimiseks. Dotsent Mihkel Kask (1903-1968) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Üks valdkond, millega Eestis püüti süvendatult tegeleda, oli kurortoloogia, eriti mudaravisse puutuv. Noore riigi vaatevinklist tuleb esile tõsta prof. Aadu Lüüsi (1878-1967) tegevust pediaatria juurutamisel, aga ka lastekaitse korraldamisel Eestis. Ülikooli juurde loodi lastekliinik 1922. aastal. Kahe maailmasõja vahelise Tartu Ülikooli teaduslik tase ei olnud kiitaväärt, põhjuseks tagasihoidlik võimekus nii kultuurilises kui majanduslikus sfääris. See käib ka Arstiteaduskonna kohta, millel nt sageli olid (teoreetiliste) õppetoolide assistentide kohad raha- või inimeste puudusel täitmata. Samas suudeti Tartus muu maailma arengutega sammu pidada tunnistuseks sellest on uute instituutide ja õppetoolide avamine (bakterioloogia,
annaabi.ee 
