Piret Raud (sünd. 1971 Tln) on eesti kunstnik ja lastekirjanik. Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski)
Alates Eesti iseseisvumisest 1991. aastal on ilmunud väga palju uusi ajalehti ning ajakirju. Enamik uutest ajakirjadest ning ajalehtedest kajastasid sündmusi maailmas nagu nad tegelikult olid mitte sedasi kuidas neid taheti olevat. Uuema Eesti kirjandus muutus ka sisu poolest. Enam ei kirjutatud nii väga raamatuid suurtest juhtidest Venemaal vaid pöörati rohkem tähelepanu lastele ning inimestele kes olid huvitatud ka ajaloost mis ei puudutanud Venemaad. Üks tuntumaid lastekirjanike on Andrus Kivirähk, kes kirjutab samas ka lugusid täiskasvanutele. Tema raamatutes kajastub tänapäeva elu, inimese tähtsus maailmas ning samas kirjutab ta tõsiste raamate kõrvalt ka ,,Lotte" raamatuid, mis mõeldud eelkõige väiksematele lugejatele. Eestis on ajakirjadus iseseisvumisest saadik olnud sõltumatu ning tänapäeva Eesti ajakirjanduse osatähtsus on lugejate hulgas oluliselt NSVL ajaga tõusnud.
võlupadi”) ning Piret Raua („ Ernesto küülikud”, „Sanna ja salakütid”), kellel igal aastal ilmub uusi teoseid. Võib ka öelda, et üheksakümnendate ja uue aastatuhande alguse lastekirjandus on täiesti erinev. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli eestimaise lastekirjanduse ilmumine väga napp. Hiljem pilt eesti lastekirjanduses hakkas muutuma positiivses suunas. Eesti Lastekirjanduse Keskusel algatas konkursse, näituseid, tutvustas uudiskirjandust, korraldas lastekirjanike ja -kunstnike ühiseid kohtumisi. Keskus viis kokku vanema ja uue põlvkonna.
5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata.
üldtuntud noorsooraamatud! Kriitikute arvamused lugejale üldiselt korda ei lähe. Aidi Valliku ,,Kuidas elad, Ann?" oli ja on noorte seas populaarne. Kahe raamatu (koos raamatuga ,,Mida teha, Ann?") müüdud eksemplaride arv võib 6 kirjaniku sõnul ulatuda kahekümne tuhandeni, mis on tänapäeva Eestis väga suur arv. Raamatu ääretu menu oli üllatus nii kirjaniku enese kui eesti kirjastuste ja lastekirjanike jaoks. Usuti, et noored lugeda ei viitsi ja neile pole mõtet kirjutada. Noorsoojuttude võistlusel aastal 2000 sai ,,Kuidas elad, Ann?" peapreemia ning pärast seda ilmunud raamat ning selle kordustrükk müüdi nädalatega läbi. Nüüd on Aidi Vallikult ilmunud esimese raamatu jätk pealkirjaga ,,Mida teha, Ann?". Juba küsilauseline pealkiri rõhutab ühtsusprintsiipi, mida autor on silmas pidanud. Kui esimeses osas jookseb olevikulise tegevusega kõrvuti ema päevik,
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli eestimaise lastekirjanduse ilmumine väga napp. Autori sõnul kõige soliidsemad teosed tol ajal olid Andrus Kiviräha „Sirli, Siim ja saladused” ja Aidi Valliku kauaoodatud raamat „Kuidas elad, Ann?”. Hiljem pilt eesti lastekirjanduses hakkas muutuma positiivses suunas. Oluline osa oli selles ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel, kes algatas konkursse, näituseid, tutvustas uudiskirjandust, korraldas lastekirjanike ja -kunstnike ühiseid kohtumisi. Tähtsaks asjaoluks peab Jaanus Vaiksoo seda, et keskus viis kokku vanema ja uue põlvkonna, mis omakorda on loonud eluterve ja kokkuhoidva meeleolu ka autorite hulgas. Järjepidevus on taastatud ja nullindatel alustanud uue põlvkonna kirjanikud on sama tegusad kui kuuekümnendate klassikud. 2000. aastast saadik on esile tõusnud terve rida isikupäraseid ja tugevaid uusi lastekirjanikke:
Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Seitsmekümnendad Neljaselt lugema õppinud Võrumaa poiss Margus Konnula luges poisikesest peast teinekord kümme raamatut päevas. «Lasteraamatud ei ole ju tihtipeale väga paksud,» kommenteerib Contra, kelle lemmik eesti lastekirjanike seas on Andrus Kivirähk. Veel kuulus Contra põnnipõlve palju Läti televisiooni. Läti keele kesist oskust põhjendab Contra laiskusega. «Muide ühe vana sõnaraamatu järgi omadussõna «laisk» on läti keeles «laisks», aga see on arhailine läti keel, praegu kasutatakse rohkem mingit muud sõna,» teab Contra. «Aga kui jalgpalli või isegi korvpalli näitab, siis sellest, kui läti keeles öeldakse, mis seis on, saan ma küllalt hästi aru.» Kaheksakümnendad
Ühingusse, Eesti Esitajate Liitu, erakonda Eestimaa Rohelised, Sõltumatusse Ametiühingusse Kirjanike Kodu. Kuigi on levinud seisukoht, et autori loomingut peaks tema elust lahus vaatlema, aitab autori biograafia tundmine mõista tema loomingu motiive. Kuigi ka Vilep väidab, et ei kirjuta oma laste pealt maha, võib kõiki ta lugusid pidada peres kasvavate laste tegevuse, mõttemaailma ja keele peegeldusteks. Enamuse lastekirjanike loomingu algimpulsiks on siiski olnud oma laste jälgimine, täiskasvanute maailmast täielikult erineva paralleelmaailma tunnistamine ja selle kaudu ka oma lapsepõlve taasavastamine. Vilepi puhul lihtsustab paralleelide tõmbamist autori eraeluga ka asjaolu, et tema loominguperekonnas võib kohata pärisperekonnaga sama liikmete arvu ja laste tõelisi nimesid (Liisu-sari, luuletused, jutukogu ,,Lendav õunapuu") 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine
vajaduste ja ootustega. Lastekirjandus sündis 18. sajandi valgustusajal. Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluvad näiteks Charles Perrault', Jacob ja Wilhelm Grimmi, Hans Christian Anderseni, Lewis Carolli, Mark Twaini, Selma Lagerlöfi, Ferenc Molnari, Astrid Lindgreni lastele kirjutatud teosed. Eestis hakati lastekirjandusele tähelepanu pöörama 19. sajandil. Esimese ilukirjandusliku lasteraamatu "Karjalaste luggemise ramat" avaldas Carl Eduard Anton Körber 1849. aastal. Eesti lastekirjanike paremikku kuuluvad Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Pärn, Friedrich Kuhlbars, Karl Eduard Sööt, Ernst Enno, Jüri Parijõgi, Richard Roht, Richard Janno, Karl August Hindrey, Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, Viivi Luik, Tiia Toomet, Leelo Tungal jmt. laulupidu suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupeod said alguse 1845. aastal Saksamaalt Würzbergist. Esimene baltisakslaste laulupidu toimus 1857. aastal Tallinnas. Esimene ülemaaline
Ema töötas ainult selle nimel. See oli kaubanduskool. Töötas tapeedipoes. Edasi Tln kolledzisse. Haridus oli hinnas. Kirjutas lühemaid ja lihtsakoelisi lugusid raha eesmärgil. I romaan ,,Tuli ja raud" (1938) tunnustus ja kuulsus. Teos oli Tammsaarelik, ka Tammsaare ise kiitis. Teda köitis ka kino. Jäi elu lõpuni üksikuks. Clara Bow oli üks Hollywoodi näitlejanna, kes talle sümpatiseeris. Noorena kirjutas ta ka teose ,,Viikingite jälgedes". Ta võttis osa lastekirjanike võistlusest ja tal õnnestus võita auhind teose ,,Lendav maailm" eest. Psudonüümi all: Ivo Kari. See räägib pääsukestest. Järgmine aasta ka ,,Semud" ja ,,Sinine liblikas". Sai auhinnaraha ja seega ka võimalused olemas, et alustada õpinguid TÜ-s. Vabad kohad olid looduses ja mates. Teos kassidest- ,,Sellid". Temast sai geograafia üliõpilane. Ikka keskendunult. Ühines seltsiga ,,Veljesto" kultuurihuvilised üliõpilased.
annaabi.ee 
