hoidjakeele muutumist lapse kasvades. Kirjutises on vaadeldud ühe ema ja lapse vahelist suhtlus vanuses 4 aastat ja seejärel 7 aastat. Võrdluseks on toodud andmeid ema ja täiskasvanu vestlusest. Tähelepanu on pööratud hoidja kõne sarnasusele täiskasvanuga, millised iseloomulikud jooned on säilinud, millised kadunud. Lastekeel, hoidjakeel, ammede keel ja ninnutamine 1924. aastast pärit Julius Mägiste artikkel ,,Paar sõna lastekeelest" Emakeele Seltsi ajakirjas Eesti Keel kutsus üles inimesi kirja panema oma lapsepõlvemälestusi ning hilisemaid kokkupuuteid lastekeelega ning saatma need Tartu Emakeele Seltsile. Juba 1924. aastal eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta paigutab lastekeele ja hoidjakeele ühe nimetuse alla.
Vend puudub lähisugulaskeeltes. Päritolu ei teata. Veli on olemas läänemeresoome keeltes ja lapi keeles. Kõige tõenäolisem päritolu on germaani laen. Langud on samuti germaani päritolu. Tähendus ”abielu kaudu sugulane” on ka teistes läänemeresoome keeltes. Nõbu on vaid soome ja lapi keeles, on balti laen. Onu on deminutiivne liide, sugulussõna pärineb enam tüvist. Äi on vana omasõna. Lell, ämm ja tädi on pärit lastekeelest. Ema on pärit uurali algkeelest, sugulassõnana esineb mitmel pool uurali keelkonnas. Eit on pärit germaani algkeelest. Memm on eidest veidi hiljem alamsaksa keelest üle võetud, mamma saksa keelest veelgi hiljem. Isa pole lapsekeelset algupära, kuid on levinud paljudes soome-ugri keeltes 34. Eesti keele arvsõnade ajalugu. 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laenamine saab olla kas otselaenamine või kaudlaenamine. Otselaenamise puhul
annaabi.ee 
