Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel võistlustel NSV Liitu. Tuntud on näiteks kergejõustiklane Sergei Bubka, jalgpallurid Oleg Blohhin ja Ihor Belanov. Tänapäeva sportlastest on kuulsad poksijad Vitali ja Volodõmõr Klõtsko. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos PoolagaEuroopa meistrivõistluseid jalgpallis. Ukraina köök Bors Okroska Ukraina muusika
Eesti NSV Ülemkohtus peeti kirjanikku nii ohtlikuks kodanlikuks natsionalistiks, et talle mõisteti 25 aastat vangistust ning 1952 saadeti asumisele Sverdlovski oblastisse. Hiljem vähendati karistust kümnele aastale. Alates 1964. aastast oli Marta Sillaots taas Kirjanike Liidu liige . Marta Sillaots avaldas oma töid Postimehes, Päevalehes, Tallinna Teatajas ja muudes väljaannetes. 1910. aastal ilmus Marta Sillaotsalt hulk kasvatusteaduslikke artikleid: ,,Individualismus lastekasvatuses", ,,Individualistiline lastekasvatus ja emakeeleõpetus koolides", ,,Võitlus valetamise vastu lastetoas." jne. Enamik mainitud töödest on ilmunud Postimehes. Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood ,,Eesel", ,,Nali", ,,Vale" ja ,,Hermann".1920- ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus ,,Kodukäijad" anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele lugusid Tripsust, Trapsust ja Trullist
tähelepanu pööramine ja armastuse avaldamine. Päris tihti lapsed küsivad vanemate käest pärast karistust, kas nad ikka armastavad teda veel. Lapsele on suur trauma, kui vanem ütleb, et tal pole aega sellistele küsimustele vastata või midagi selle sarnast. Selline situatsioon võib jääda lapsele eluks ajaks meelde ja teda piinab koguaeg see küsimus. 6. MIDA SAAD KASUTADA IGAPÄEVAELUS VÕI TÖÖKOHAL? Igapäevaelus lastekasvatuses tuleks kindlasti vältida laste ignoreerimist ja kasutada väljendit, et mul pole aega praegu sinuga tegeleda. Lapse jaoks peaks alati kasvõi 5 minutit aega leidma. See annab lapsele jälle hea tuju ja enesetunde, et tema vanemad ikka armastavad teda. Laps vajab palju tähelepanu ja on hea kui saaks veta nädalalõppe koos perega või minna näiteks vanavanematele külla, sest siis on lapsed õnnelikud ja on õnnelikud ka vanemad.
ühiskonnaelu lõikudes, kindlaksmääratud protsendiga ka riiklikes organites, ka parteides. Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Kui üks lüli peaks järgi andma, kukub kõik kokku. Naistele jäid aga endiselt põhikohustused koduses majapidamises ja lastekasvatuses. Sealjuures naiseks olemist ega ka naise rolli koduperenaisena ja laste kasvatajana ei väärtustatud. 3 Naise roll ühiskonnas Tänapäeval peame me iseenesest mõistetavaks, et naised teevad "meeste" töid ja vastupidi. Paljud on selle üle õnnelikud, paljud ei oska seda õnne hinnata. Põhjused miks naise roll ühiskonnas tänapäeval on muutunud on mitmeid. Tuua võib näiteks tehnoloogia arengu,
Et naine polnud eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma tunnetest, kahtlustest ja kartustest. Ta tänas meest armastuse eest, mis tegi ta elu iga päev õnnelikumaks. Kõige rohkem kartis naine, et nad ei saa pärast surma igavesti ühte kuuluda. Charles hoidis need kirjad alles ja kirjutas ka ise vahel Emmale nn kodukirju. Igapäevaelu juurde kuulus lugemine. Maja oli täis raamatuid, ajakirju, ajalehti. Lastekasvatuses olid nii Emma kui Charles väga vabameelsed. Nad ei sundinud lapsi, küll aga õhutasid neid mõtlema. Isa ei suunanud järeltulijaid teadustööle, kui aga lapsed tulid midagi küsima, selgitas asja väga põhjalikult. Darwinite kodus valitses suur korralagedus, sest laste mänge ei talitsetud. Veel enam - isa ise mõtles välja igasuguseid mänge. Lapsed võisid trampida mööbli otsas, sest nemad olid kallimad kui mingid esemed
*loodusõigus, loodusseadustest lähtumine *trüki, sõna ja isikuvabadus, omand *valgustatud absolutism- valitseja liit filosoofidega. Charles Montsquiege *võimude lahususe teooria- võimu tueb jagada *inimeste ja riikidevaheline omapära tuleb geo. Paiknemisest *seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahus. Rousseau(1712-1778) *vabariik on ideaalne riigikord *võrdsuse väärtustamine *loodus lähedus, inimese areng ei ole elu kergendanud, ka lastekasvatuses peab loodusest lähtuma. *andis oma lapsed(7) lastekodusse, arvates, et ei suuda neile head elu tagada Entsüklopeedia-teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat. Denis Diderot(1713- 1784). 1751 ilnus I köide. Uue väljaande vastu astusid katoliku kirik ja ametivõimud, selle esimesd 2 köidet määrati hävitamisele ning entsüklopeedia keelati. Diderot jätkas illegaalslt ja 1772a. Ilmus 28 köiteline teos, millele hiljem lisandus 5 köidet.
ei ka siis, kui nad hakkavad lapsi kasvatama. Ümberpöörtud, öldakse arvamisel, et kellegil õigust ei ole ennast kuidagi viisi vanemate kui lastekasvatajate tegevusesse segada. See arvamine on pärit vanast heast ajast, kus vanematel õigus oli laste elu ja surma üle. Missugused koh u s t u s e d vanemad lastekasvatamisel eneste peale võtavad, seda ei kujutata enesele ette. Kui tahetakse kasvatuses tuntavaid tegelisi tagajärgi saavutada, siis peab varem ehk hiljem vanematelt lastekasvatuses eelteadmisi nõudma; peab ka olema mingisugune võimalus nende tegevust asjatundliselt arvustada ning juhtida. Kunni seda sündinud ei ole, peab teatud umbusaldusega koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondline kord põhjuseks, et paljudel vanematel ka siis, kui nad mõistaksid, v õ i m a l u s t ei ole oma lapsi korralikult kasvatada. Seal, kus isa ja ema hommikust õhtuni tööl olles peavad lapsed saatuse hooleks jätma, ei või õigest kasvatusest juttugi olla
lähedal. Algelistes ühiskondades oli beebidel ohtlik vabalt ringi liikuda (lahtine tuli, kivid, surmavad putukad ja kahepaiksed), seega pidi neid palju kandma. Tööstusajastueelne isa Kuna kristlus ja hiljem "ratsionalism", haaras kogu Euroopa, pidid isad olema perekonnas juhid. Samas jälle paljud isad ei teinud seda mida neil käsiti. Põhja-Euroopas (teisiti oli Vahemere ääres ja mujal maailmas) on isad olnud pikka aega olulised partnerid lastekasvatuses. Maaelu oli reguleeritud päevavalgusega. Talvel võisid isad olla eemal valgustatud majast vaid mõne tunni. Suvel töötas pere sageli koos põldudel. Talvel ja suvel väga paljud isad olid väga kättesaadavaks oma lastele. Ka rikkastes perekondades magasid lapsed tihti oma vanematega. Laste hooldusõiguse pärast ametliku/ mitteametliku lahutust läks tihti isadele. 8% emadest suri sünnitusel sellepärast olid enamus üksikvanemad mehed. 24,1% lastest oli ainult isa,
Erinevused seisnevad vaid selles, et: · Ajaloos on isade peamine roll olnud leivateenija ja perekonna ,,majandusjuht" ja see on olnud väga pikka aega, seepärast nimetatakse neid ka traditsioonilis- teks isadeks. · Kaasaegne isa osaleb oluliselt enam kodustes asjades ning lastekasvatuses kui traditsioonilised isad, võimaldades emale-naisele pehmemat töö- ja pereko-hustuste ühitamist. Kujuneb justkui uus vastandus- ,,hea isa" ja ,,halb isa", kus ,,head" isad on need, kes võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, ,,halvad" aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad. ISADUSE IDENTITEET Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest. Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis: 1
Aga ka saame arendada lapses empaatiavõimet, mis aitab tal paremini mõista teiste pereliikmete tundeid ja vajadusi. Empaatiatunne on ka keskseks võimeks, mis aitab last edaspidi uutes olukordades kohaneda ja toime tulla eakaaslastega ja täiskasvanutega. Laps, kellel see tunne on normaalselt arenenud, on vastuvõtlikum täiskasvanute soovitustele ja mõjutustele ning on sagedamini valmis abi pakkuma (samas :76). Kõige raskem kogu lastekasvatuses ongi leida aega, et olla lapsega häirimatult kahekesi. Selguvad parimad vanemad: kas lastele aega otsivad, hoolitsevad, õiget järjestust arvestatavad, või need vanemad, kel on alati kiire, ka oma laste jaoks. Korralik lastekasvatus nõuab aega. Aja leidmine meie tormakas ühiskonnas on raske, liiati, kui lapsed veedavad meelsamini õhtu televiisori ees. Seda enam on isa või ema jagamatu tähelepanu neile määrava tähtsusega(Campbell 1991:51).
Üksi olles tulevad ette eksimused, kuna puudub vanemate valvas silm, millele järgneb karistus halva hinde, kaotatud asjade, koolist puudumise, saadud märkuse ja kodutööde tegemata jätmise eest. Karistused on sageli liiga ranged ja seetõttu hakkavad lapsed petma ja valetama. Sageli kasutavad vanemad karistusena seda, mida nad ise lapsepõlves enim kartsid, endale teadvustamata, et nende lapse jaoks on see karistus samuti hirmuäratav. (Ibid, 42-43) 2.3. Kodu lapse toetajana Lastekasvatuses on olulisel kohal eeskuju ja läbi selle kasvatamine. Peredes, kus on olemas armastus, inimlik hoolimine ja heatahtlik huvi üksteise tegemiste vastu, ei saa kasvada lapsed, kellele pakub lõbu loomade piinamine (Vei, 2002, 225) Tegelikult vajab väikelaps atmosfääri, mille iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sellised sõnad nagu turvalisus, rahuldatus, mõnus viibimine eakohastes tingimustes. Tal peaks olema õigus enesestmõistetavalt
Kui aga isa ei ole temast huvitatud, halvustab teda, ei vestle temaga, siis on see signaal tema väärtusetusest. (Hellsten 2003: 273). Käsitledes isa rolli laiemas sotsiaalses kontekstis, võime küsida, kuidas mõjutab töökoht, selle nõudmised, eemalolek kodust, karjääripüüdlused isaduse kogemust? Kuidas mõjutavad struktuaalsed reformid (laste päevahoid, paindlik töögraafik, lapsepuhkus) mehi olema innovatiivsemad aktiivsemaks osaluseks lastekasvatuses? Senini on nendele reformidele pigem kui ,,naisküsimustele" vaadataud. Tegelikult on need mitte ainult naisküsimused, vaid vanemate küsimused, st. puudutavad mõlemat vanemat. Pole ka teada, milliseid motivatsioonilisi takistusi mehed tajuvad saamaks osalevamaks isaks, milliseid isiklikke võimalusi pakub isaksolek (Burgess 1997: 261). Sageli ei teadvusta isad endale, kui suur vastutus neil oma lapse ees tegelikult on. Oluline on
Unustatakse, et mõju oleneb üksnes programmi sisust. Televisioonist ei räägita kui vahendist, mida võib kasutada soovitud viisil ja eesmärgil. Vägivallasaadetest räägitakse nagu mingist nuhtlusest, mis justkui ei allukski inimese kontrollile, justnagu saaks televisioon esitada midagi muud kui seda, mida on otsustanud mõned inimesed. Televisiooni kahjulikust mõjust rääkimine on peaaegu täiesti jätnud varju keskustelu selle üle, kuidas televisiooni lastekasvatuses kasutada. Kui räägitakse televisiooni mõjust lapsele, siis esitatakse enam arvamusi ja arusaamu kui olemasolevaid teadmisi selle kohta, kuidas erivanused lapsed ärriteid tajuvad ja analüüsivad. Eriti tihti juhtub seda siis, kui käsitletakse agressiivsete televisiooniprogrammide mõju laste 38 käitumisele. Kuigi selle probleemi kohta on olemas samale lõpptulemusele jõudnud uurimusi