autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, ja tundis suurt huvi ajalehtede ja kirjanduse vastu. Hiljem omandas ta teadmisi Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning usuteadust Tartu ülikoolis. Ta sai Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja,
Vägivallatsejast lapsevanemad kipuvad tavaliselt oma lapse distsiplineerimisel olema ranged ja autoritaarsed. Sageli ootavad nad tingimusteta allumist, pidades laste igasugust vastupanu või vastuvaidlemist lubamatuks. Tihtipeale vihastavad vägivallatsejad oma laste peale sagedamini kui mittevägivallatsejad, annavad neile vähemalt kaks korda sagedamini laksu ning löövad oma lapsi suurema tõenäosusega "kõvasti." Vägivallatseja kalduvus autoritaarsele lastekasvatusele on tingitud mitmetest tema profiilile omastest aspektidest. Kuna vägivallatseja kaldub kontrollivale käitumisele, võib ta eeldada, et ta lapsed peavad vastuvaidlemata tema mõjuvõimule alluma, eriti just poegade puhul võib ta üritada rakendada rangemat kontrolli. Autoritaarne distsipliin näeb ette, et probleemid lahendatakse ilma aeganõudvatesse peensustesse laskumiseta, nagu seda on lähem tutvumine oma laste mõtete, tunnete ja konfliktide olemusega