Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida,, · Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Tänan kuulamast!
Tuntumad teosed Eva Lootsari poole sajandi pikkune pedagoogiline tegevus on andnud talle rohkesti võimalusi jagada ka järeltulevatele põlvedele nii oma teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi kogemusi ja nõuandeid. 1949-1985. aastail andis ta välja üle 80 artikli, brosüüri, albumi ja raamatu. Pärandi põhiosa on ilmunud artiklitena tolleaegses pedagoogilises perioodikas. Eva Lootsar on avaldanud ka hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid. Valdkondi, millest ta kirjutas oli kolm: laste mäng ja töö, esteetiline kasvatus ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Eva Lootsar oli väga hinnatud ja oodatud lektor kasvatajate/õpetajate täienduskoolitus-kursustel, kui ka teistel korraldatud avalikel loengutel. Ta oli ka üks lasteaedade õppekavade koostajaid aastal 1968 ning õppefilmi "Rõõmupäevade meistrid" idee autor ja üks stsenariste aastal 1976.
"tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid. Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu nimega "Lauliku C. R. Linnutaja
rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi. Talurahva laiskust, rumalust, vargusi, pettusi ja ennekõike joomist mõistab hukka ka Peter August Friedrich von Mannteuffeli jutustus ,,Aiawite peergo walgussel". Lisaks talurahva pahedele räägib raamat ka kahe külanoore armastusest. Nimelt noorte suhted arenevad külaelupiltide taustal, lisaks sellele on elamulikult kujutatud kosje, pulmatseremooniat jm.
muutub see talle kohutavalt piinlikuks. Mõnikord võite last asja eest teist taga kallistada ja öelda talle, et ei suutnud soovile vastu panna, kuna ta on nii tore. Kellele ei meeldiks, kui kaasa nii talitaks? Aga võib- olla, kui me ise nii teeksime, siis teeks ka tema! 4 Distsipliin Juba sõna distsipliin ise kadus lastekasvatuse sõnavarst aastate eest, sest meil kõigil seostus see karmi karistamisega. Õigupoolest tähendab see aga lapsele õpetamist, kuidas end ülal pidada nii, et ta kokkuvõttes oma käitumist kontrollida suudab. Tegelikult on sõna distsipliin tuletatud ladinakeelsest sõnast disciplina ja tähendab "õpetus", mitte "pagana kõva keretäis", nagu te võib- olla arvasite. Ärge peljake, et aeg-ajalt laste vastu karm olles vähendate tema armastust teie vastu,
v Teine õpik "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu ja ajaloost ning poliitikast. v Tütarlaste lugemik "Helmed" (1880). See keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; Seal olid ka luuletused ja jutud. Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge tasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Click to edit Master text styles Second level Third level v "Veikene Geograafia" (1868) Fourth level
Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid 7 keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud
tegeleda peamiselt ühiskondlike asjadega, naiste ülesanne aga tegeleda peamiselt koduste asjadega. Vaid 8% valitsusliikmetest ja 20% Riigikogu liikmetest on naised. Võib siiski väita, et eesti ühiskond on muutmas oma hoiakuid. On vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus ning loodud soolise võrdõiguslikkuse büroo. Töö-, pere- ja eraelu ühitamises ilmneb sooline ebavõrdsus eelkõige naiste ja meeste tasakaalustamata osalusel lastekasvatuse, hoolduskoormuse ja kodutööde jagamisel. Kuigi Eesti naiste tööhõive on kõrge ja meestega üsna võrdne, on naiste ja meeste koduste kohustuste jagamine siiani pigem traditsiooniline. Naiste kanda jääb ka n-ö teine vahetus (igapäevased kodutööd, söögivalmistamine, lastekasvatamine) kodus. Nn head isa nähakse ühiskonnas sageli palgatööle keskendunud leivateenijana, kes suudab perekonda üleval pidada. Nn Hea ema peaks aga pühenduma laste eest hoolitsemisele ning majapidamise
Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1905. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts, selle juurde loodi lasteaia osakond. 1907. a. moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutseb tänu annetustele. 1911.a. oktoobris loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna lasteaiad EV ajal (1918-1940) Tallinna I lasteaia asutamisega 1. Dets 1918 pandi alus lasteaedade võrgu kujunemisele pealinnas. 1927
Oluliselt erinevad naistevägivalla kuriteode motiivid: peamiselt need on armukadedus, kättemaks, kadedus, soov vabaneda ohvrist. Viimasel aastatel on rohkem selliseid kuritegusid nagu mõrv huligaansuse või kasuiha motiividest, röövimise käigus. Huvatav on see fakt, et suureneb vägivaldsekuriteode arv mis on toime pandud erilise julmusega. Minu arvates selle põhjuseks on muutuv naiste sotsiaalne roll, seetõttu tekkib psühholoogiline ebastabiilsus ja ebakindlus, puuduvad lastekasvatuse oskused. 4 Lapsetapmine- st vastsündinu tapmine. Seda kuriteoliiki panevad toime eelkõige noored naised, kes on halvasti kohanenud kaasaegse eluga, ilma elatusvahendi ja elamiskohata. Lapsetapmine toimub peamiselt maapiirkondades, kus ei ole piisavalt medetsiintehnikat varasemaks diagnoosimiseks ja soovimatut rasedust lõpetamiseks. Sammuti on piiratud teadmised rasestumisvastastest vahenditest. (Kudrjavtsev 1999) 3
(1965). 7 TUNTUMAD TEOSED Valdkondi, millest Eva Lootsar kirjutas, oli kolm: esteetiline kasvatus, laste mäng ja töö, ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Aastatel 19491985 andis Eva Lootsar välja üle 80 artikli, albumi, brosüüri ja raamatu. Tema pärandi põhiosa on aga ilmunud artiklitena toonases pedagoogilises perioodikas. Samuti on ta avaldanud hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid paljudes ajakirjandusväljaannetes. Ta oli ka üks lasteaedade õppekava koostajaid (1968) ning õppefilmi ,,Rõõmupäevade meistrid" (1976) idee autor ja üks stsenariste. 1960. aastatel alustas ta albumite, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama, koostamist. Ilmusid albumid ,,Rebime ja lõikame"1964 , ,,Voldime"1966 .1996 on välja antud ,,Kirevad lelud" ja ,,Loomi tikutoosidest", 1964 album ,,Meie teeme ise". 1968 aastal
kaks tütart: Dagmar ja Hedda. Abikaasa Karli töö Venemaal lõppes ning 1906. aasta lõpus naases Hackerite pere Tallinnasse. Tehti suured ostud ja sisustati pere esimene kodu Eestis. Esimesel ühisel jõuluõhtul 1906. aastal kaeti uues kodus ilus jõululaud. Ei saadud veel lauda istuda, kui teisel korrusel puhkes tulekahju ning puumaja põles kiiresti maani maha. Marie Underil oli Karl Hackeriga erimeelsusi nii vaimsetes huvides kui ka lastekasvatuse küsimustes. Lisaks hingelisele üksindusele kannatas Under oma esimeses abielus ka füüsilise vägivalla all. Vaatamata sellele, et lapsed olid veel teismelised, otsustas Under 1915. aastal siiski astuda toonase aja kohta väga julge sammu ning algatas oma uue armastuse Artur Adsoni moraalsel 3 toel abielulahutuse. Kohtuprotsess kujunes pikaks ja piinarikkaks ning lõppes fiaskoga: kirikuvõimud ei andnud Mariele lahtutust.
(1965). 8 TUNTUMAD TEOSED Valdkondi, millest Eva Lootsar kirjutas, oli kolm: esteetiline kasvatus, laste mäng ja töö, ning pedagoogide, lastevanemate ja avalikkuse nõustamine. Aastatel 1949–1985 andis Eva Lootsar välja üle 80 artikli, albumi, brošüüri ja raamatu. Tema pärandi põhiosa on aga ilmunud artiklitena toonases pedagoogilises perioodikas. Samuti on ta avaldanud hulgaliselt lastekasvatuse teemalisi artikleid paljudes ajakirjandusväljaannetes. Ta oli ka üks lasteaedade õppekava koostajaid (1968) ning õppefilmi „Rõõmupäevade meistrid“ (1976) idee autor ja üks stsenariste. 1960. aastatel alustas ta albumite, milles õpetatakse lapsi koos vanematega meisterdama, koostamist. Ilmusid albumid „Rebime ja lõikame“1964 , „Voldime“1966 .1996 on välja antud „Kirevad lelud“ ja „Loomi tikutoosidest“, 1964 album „Meie teeme ise“. 1968 aastal
peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Eesti Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1906. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts (ERS), selle juurde loodi lasteaia osakond. 7 1907. aastal moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutses tänu annetustele. Oktoobris 1911 loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja -meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval
ühisrinde loomine kooli, kiriku ja paljude ühiskondlike organisatsioonide vahel. Üheks katseks selles suunas oli Koduse Kasvatuse Instituudi loomine1936.aastal. juhatajaks sai Aleksander Elango. Instituudi idee kasvas välja 1932.aastal Elango initsatiivil Eesti Karskusliidu juurde loodud koduse kasvatuse toimkonnast. Instituut korraldas süstemaatiliselt selgitustööd lastevanemate hulgas. Kihelkonniti toimusid kasvatuspäevad, koolides koduõhtud, naisorganisatsioonide juures lastekasvatuse kursused jne. Anti välja kasvatussisulist kirjandust. Iga ema , kes perekonnaseisuametis registeeris lapse sünni, sai kingituseks raamatu, mis sisaldas juhiseid väikelaste hooldamise ja kasvatuse kohta. 1940.aasta suvel need üritused aga katkesid. 7.Sõja-aastad 1940.aasta muurangud tõid Elangole kaasa rea ebameeldivusi. Koduse Kasvatuse Instituut, mille organiseerimisel oli Elango rohkesti vaeva näinud ja mida ta pidas tähtsaks lüliks meie hariduselus, likvideeriti
Tähtis oli ka käsitöö õpetamine. Kudumist ja heegeldamist õppisid võrdselt nii tüdrukud kui poisid. Õpetuse korralduslik ülesehitus oli koolilik. Lapsevanematega hoiti kontakti, neile korraldati misjoniõhtuid ja piibli seletamise tund. Diakonissid valmistasid kristliku maailmavaatega saksameelseid tütarlapsi ette lisaks haigla- ja misjoniõdedele ka lasteaiakasvatajaks. 1863. aastal asutati "Väikelaste õpetajate kool kus diakonissidele anti teoreetilist ja praktilist õpetust lastekasvatuse alal. Õppekavas oli: väikelapse õpetamise metoodika, tervishoid, kataheetika, võimlemine, masseerimine, praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse
luua ,,tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku ,,Helmed" (1880), mis erines ,,Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: ,,Veikene Geograafia" (1868), ,,Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud ,,Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja ,,Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos
emotsionaalset, moraalset, seksuaalset, vaimset, kultuurilist kui ka hariduslikku ning suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt. Laste vajaduste rahuldamine ei toimu lihtsalt neid sigitanud või nende pärast muret tundvate indiviidide bioloogiliste instinktide tõttu. Laste vajadused ja hool nende pärast on tähenduslikud. Siit võib järeldada, et vanemsus ja vanemapõlv on kultuurispetsiifiline, see tähendab aga, et see seostub lastekasvatuse tõekspidamiste ja arusaamadega antud kultuuri kontekstis ja on ajas muutuv. Lapsevanematele on esitatud tänapäeval väga mitmekesiseid väljakutseid: · Majanduslik stress ja vaesus · Perekonnaüksuste isoleerumine · Pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised · Laste ja täiskasvanu pereliikmete vajaduste
Ta kirjutas teise osa Pipi Pikksukast "Pipi läheb laevale" ja "Meisterdetektiiv Blomkvisti". Seega valmis kolme aastaga kuus raamatut ja saabus ka edu: Astrid Lindgren oli kiiresti väljunud anonüümsusest. Edaspidises elus oli tema elu tihedalt seotud kirjutamise ja laste- ja noortekirjandusega. Sellistes raamatutes nagu "Madlike", "Vahtramäe Emil" ja "Bullerby lapsed" naaseb Lindgen oma lapsepõlve Näsi talus, ent nende raamatute täiskasvanud käituvad vastavalt tookord moodsa lastekasvatuse põhitõdedele: võta last sellisena nagu ta on, lase jääda iseendaks. Oma pika elu jooskul pidi Astrid Lindgren kaotama rohkesti lähedasi inimesi. Tema abikaasa suri 1952, ema 1961, isa 1969, armastatud vend Gunnar 1974. Mida aeg edasi, seda enam tuli tema loomingusse surmateema. Sest ka lapsed vajasid lugusid, millele toetuda, kui neil tuleb tegemist teha surmaga, et hajutada muret ja hirmu. Selliste
Gaius Julius Caesar sündis 12.juulil 100a .eKr Rooma vanimas linnaosas Suburas, elava liiklusega uulitsas, mis ulatus Kapitooliumist Mons Esquilinuseni. Caesari isa suri 85. Aastal eKr Pisa preetorina. Riigiameteis ta pretuurist kaugemale ei jõudnud ning ta isiku kohta puuduvad väidetavalt igasugused andmed. Caesari emast Aureliast on veidi rohkem infot teada. Ta pärines rikkast ja mõjukast Aurelius Cotta perekonnast, kes kuulus plebeilisse aadlisse. Korralik ja õiglane naine, kes lastekasvatuse ja kodu eest hästi hoolitses. Caesar oli keskmine laps, tal oli 2 õde, mõlemad Juliad. Ainsa pojana sai Caesar ema täieliku armastuse ja hoolitsuse. Nad said väga hästi läbi. Mõistsid, usaldasid ja toetasid üksteist. Caesari nimi koosneb eesnimest (Gaius), sugukonnanimest (Julius) ja lisanimest (Caesar) Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Kuigi nõrga kehaehitusega ja sageli haiglane.
bülletääni Infant Care (Väikelapse hooldus) järjestikuste väljaannete sisu ning ühendab seejärel vaadeldud muutunud nõuandemudelid vastavate järgnevate muutustega laste eest hoolitsemise modaalmudelites. Tõlke lõpp lk 12 Esiteks näitavad nad, et täiskasvanute sotsiaal-majanduslik asend, nagu see kajastub nende tööhõivestaatuses, mõjutab nende hilisemat intellektuaalset arengut ja lastekasvatuse väärtusi. Seejärel näitavad nad, kuidas need väärtused antakse ühelt põlvkonnalt teisele edasi. Osutub, et olulise tähtsusega selgitavaks seoseks on töötingimused ehk täpsemalt see ulatus, mil määral tööhõive sotsiaalne struktuur lubab juurdepääsu töökohtadele, mis võimaldavad tööl suuremat enesesuunamist. Selline enesesuunamise teostamine (Mis kujutab endast näidet proksimaalprotsessidest, mis toimuvad täiskasvanute töö raamistikus) loob paremat kognitiivset
Isa Gustav ja ema Mari Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli õpetaja kohalikus koolis. Enne teda ilmale tulnud lastest tervitasid venna saabumist Louise Johanna, Gerhard Fürchtegott, Wilhelm Traugott ja Adolf Lootus, ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896.aastal sai Gustav Kreek tasuvama õpetajakoha Vormsi saarel Fällarna õigeusu kiriku koolis. Selles koolis sai töötada vaid õigeusu kiriku liige ning nii ristitigi terve pere õigeusku. Lisaks sellele muudeti ka pereliikmete eesnimed Gustav Kreegist sai Konstantin Kreek, Mari Kreegist sai Maria Kreek ja Karl Ustavist Kirill Kreek. Siit tuli ka tema hilisem kunstniku nimi Cyrillus.
huvile ei tohi üles kaaluda asjaolu, et arvestada tuleb kõikide laste õigustega, mida LÕK sätestab (UN 2013). Teiseks strateegiliseks eesmärgiks on, et Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Positiivse vanemluse teema olulisust on rõhutatud ka ELi tasandil, ministrite komitee on 2006. aastal andnud soovitusi liikmesriikidele positiivse lastekasvatuse toetamise poliitika kohta. Lastekaitset on rõhutatud ka sotsiaalministeeriumi arengukavas 2012–2015, kus laste ning perede heaolu ja elukvaliteedi tõus on üks peamisest kolmest strateegilisest eesmärgist. Seeläbi loodetakse soodustada laste sündimust ja positiivse iibe saavutamist. Laste ja perede heaolu ja elukvaliteedi tõstmisele suunatud meetmed on kajastatud juba eelpool mainitud laste ja perede arengukavas (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). 2
protestantlik ja katoliiklik taust. Protestantlikus Põhja-Euroopas valitseb “lepingu” mõiste inimese ja Jumala; inimese ja riigi; töövõtja ja tööandja vahel. Katoliiklikus Lõuna-Euroopas pole kirik vahendajaks mitte üksnes inimese ja Jumala vahel. Kirik on vahendajaks ka inimese ja riigi vahel ning inimeste endi vahelistes suhetes. Kirik on seal oluline avalike funktsioonide kandja (võttes enda peale suure osa hoolekande, vabatahtliku abi ja lastekasvatuse korraldamisest ning kohaliku kogukonna elu suunamisest). Protestantlikus Põhja-Euroopas on kiriku osa avalike teenuste pakkumisel tunduvalt väiksem, riigi ja omavalitsuste osa seevastu oluliselt suurem. Suured ja väikesed rahvad suhtuvad väga erinevalt riigi kohustustesse keele, kultuuri ja hariduse vallas. Suurte kultuurrahvaste puhul – eriti kui nende keel on rahvusvaheliselt levinud – töötavad turumehhanismid nende keele säilimise, arengu ja leviku kasuks (kuigi praeguse
annaabi.ee 
