Väikelasteluule sünd. Tugevnes kunstita mel ületas padagoogilise piiratuse. Lastekirjanduse, kui spetsiaalse kirjandusharu väljakujunemine Vaimuliku- ja kommertskirjanduse paljusus (autorid koolmeistrid ja vaimulikud). August Kitzberg Näitekirjanik ja prosaist. Põhiliselt täiskasvanutele kirjutatud näidendite kõrval 1855-1927 ilmusid ka mõnad lastenäidendid. Lastejuttudes vahel- duvad romantilised elemendid realistlik-humoorikatega. Lastenäidendid avaldati kogumikus "Lastenäidendid! Karl Eduard Sööt Luuletaja, lastelaulude autor, Eesti esimesed lasteluule arvestatavad hälli-, hüpitus- 1862-1950 väikelastekirjanik. ja mängulaulud, milles on kasutatud ohtralt kõlakujun-
väga kõrge. Kasvatuse vahend. Esmakordselt otseselt ja kaudselt väljenduvad konkreetsed, ajajärgule ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed.,,Sina ei pea mitte varastama" J.Kunder koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt
ja eesti elule iseloomulikud nähtused ja ideed. ,,Sina ei pea mitte varastama" ,,Virk Mart" ,, Kuri Samuel" J.Kunder koolikirjanik ja eesti lastekirjanduse teooria rajaja, teerajaja loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus 1885 ,, Kalevipoeg" proosajutustus 1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. 1868 ,,laulik koolis ja kodus" Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19
Moraali võtab Pärn oma juttude lõpus veel otsesõnu kokku. Tema lastejuttude aine pärineb enamasti eesti külaelu konkreetsest tegelikkusest ning neis peegelduvad ajastule omased rahvuslikud ideaalid. „Lühikesed jutud armsa lastele“ (1873) Juhan Kunder. „Kalevipoeg“ (1855). Mõistis, kui vajalik oli niisugune raamat noorele lugejale, kellel pole veel püsivust eepose enese läbilugemiseks. Jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Tema lastejuttudes on rohkesti inimlikku soojust ja heatahtlikkust, ka igapäevase elu lihtsust ning kodusust, mis varasemate rangelt karistatavate, hoiatavate ja hirmutavate lastejuttude kõrval mõjub kosutavalt. Kunder oli esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist. Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. 6. Eesti lastekirjandus 20. ja 21. sajandil 20
annaabi.ee 
