Jaanipäev on eestimaal suureks pühaks kujunenud, rahvas tunneb ka sellest rõõmu, rõõmu just koosolemisest ja ühiselt pidutsemisest. Võib öelda, et jaanipäev toob ja hoiab inimesed koos. Nõnda kui on ülemaailmselt on ka Eestis pühad, mis on mõeldud rahule ja hingele. Nendeks on jõulud, see on aeg, mil perekond saab kokku, mil näidatakse teinetesievastu välja hoolivust ja headust. Aidatakse abivajajaid, olgu nendeks siis kodutud loomad, - inimesed või lastehaiglad. Jõuluperioodil toimub palju kontserte, kus esinevad peamiselt eestlaste lemmiklauljad ja ansamblid väga südamliku kavaga. Inimesed tulevad kokku kirikutesse, et kuulata jumalateenistust ja kindlasti ka selleks, et näha ja soovida häid soove ka tuttavatele. Usun, et see on püha, mis paneb inimesid mõtlema ja tänulik olema selle kõige eest, mis meile on antud. Eestis on kultuur väga olulisel kohal, see ühendab ja toob kokku meie rahvast.
näiteks Elva Algkoolis said tänu UNICEFi toetusele üle 60 õpilase koolilõunat. UNICEF toetas ka bussikatastroofi ja raske psühhotrauma üleelanud Pala kooli, põlengus kannatanudKuressaare Gümnaasiumit ja Põlva lapsi jne. Kõik need aastad on UNICEF püüdnud aidata Eesti lastehaiglaid, polikliinikuid ja sünnitusmaju. Algusaastate ravimite, vitamiinide ja vaktsiinidele lisaks käivitati projekt"Lapsesõbralik Haigla", millega on ühinenud kõik Eesti lastehaiglad, -kliinikud ja sünnitusmajad. Koolitati arste, medõdesid, ämmaemandaid ja lapsevanemaid. Kuna ka ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon oli alles üsna tundmatu laiemale üldsusele, siis korraldati tasuta 2-nädalane koolitus Eesti ajakirjanikele. Lektoriteks oli tuntud ajakirjanikud Rahvusvahelise ajakirjanike Föderatsioonist. 2002.a. aastal ilmus UNICEFi taskuteatmik ajakirjanikele ,,Meedia ja lapse õigused". Teatmikud saadeti kõigile Eesti ajalehtedele, ajakirjadele, raadiotele ja
mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. EMADE-LASTETERVISHOID sisaldas endas selgeid paternalistlikke jooni kõik (st spetsialistid) teadsid paremini (kuidas sünnitada, last toita ja kasvatada jne) kui ema. Lapsed said tähelepanu ka seetõttu, et statistiliselt oli haiguste levikut kõige kergem vaadelda laste surevuse kaudu. Tekkis pediaatria. 1837. a avati Viinis lastehaigla, 1802 on midagi sellist avatud juba Pariisis, kuid üldiselt olid lastehaiglad visad tekkima, sest käsitlus lapsest kui millestki erilisest, kujunes alles 20. saj. alguseks (seni oli tegemist ikka eeskätt suhtumisega lapsesse kui väiksesse ja veel rumalasse tulevasse vanainimesse). Inimeste või haigete jaoks, keda stigmatiseeriti vms, loodi oma haiglaid või polikliinikuid (juttu on olnud vaimuhaiglaist jm-st). Üks osa sellest seltskonnast olid naised-vallasemad, kellest sai sageli õppevahend arstiteadusele. Esimene sünnitusmaja luuakse 1791
annaabi.ee 
