KOOLIEELSED LASTEASUTUSED EESTIS
Linnades tõusis seoses
tööhõive ja mehaanilise iibe järsu suurenemisega oluliselt uute elamurajoonide elanike arv.
Infrastruktuur, sealhulgas lasteaiakohtade arv, ei vastanud enam tegelikule vajadusele.
Lapsevanematel tekkis üha suuremaid raskusi lasteaiakohtade saamisega. Algas hoogne
lasteaedade võrgustiku väljaarendamine, mis laienes ka maapiirkondadesse. Lastesõimed ja
aiad
loodi peaaegu kõigis suuremates ühismajandites, väiksemates kolhoosides majanditevaheliste
lasteasutustena. Kõik haridusasutused, nende hulgas ka lasteaiad, riigistati. Lasteaed muutus
ühiskonna oluliseks osaks, sest naiste tööhõive oli maksimaalne. Algas laste ideelis-poliitiline
kasvatus, poliitilisel propagandal oli õppekavas tähtis koht. Kasvatuses oli põhirõhk
kollektiivsusel ja ühenäolisusel. Samas olid mõningad laste õpetamise põhimõtted sellised,
mis
on aktsepteeritavad ka täna, nagu näiteks - lapsele pakutavad elementaarsed teadmised peavad