Mida võime linnas näha? Bussipeatus Toidupood Mänguväljak Koolilaps Kirik Purskkaev Buss Valgusfoor Auto Autotee Tänavalamp Prügikast Ülekäigurada Jalgratas Lind Päike
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas m...
rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt. Salapärane, pingelise õhkkonnaga, maalimisprotsessi sügavalt tajuv ja nähtavale toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust. ,,Tulbid" Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guassvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied. Siis ta joonistab sõrmega varsi ja kaunistuseks lisab paela. Enne, kui võtta uut värvi, laps iga kord teeb käsi puhtaks niisutatud salvrätikuga. Selline ülesanne on lastele väga huvitav ja põnev, sest nad naudivad pildi loomise protsessi, mitte tulemust. Lastel areneb fantaasia, peenmotoorika ning laps saab
vaid see oleneb üksikisikust. Emadele ja isadele peitub õnn nende lastes. See kuidas nad näevad neid kasvamas ja kuulmas nende esimesi sõnu, jälgides seda kuidas nad lõpetavad kooli ja lähevad tööle, kuidas nad loovad pere ja kasvatavad oma lapsi. Kõik see paneb lapsevanemad tundma rõõmu ning teeb nad õnnelikuks. Vanemaid inimesi teeb õnnelikuks korras tervis, kui nad on tugevad ja neid ei vaeva erinevad terviseprobleemid. Alokohoolikuid teeb õnnelikuks väike pudel alkoholi, lasteaialastele peitub õnn kommides ja mängimises. On olemas inimesi, kelle jaoks on oluline materiaalsus, ning nende jaoks peitub õnn asjades. Neile on oluline, et neil oleks ilus maja ja uhke auto. Ma arvan, et sellised inimesed lihtsalt naudivad tähelepanu, mida neile pööratakse kui nad mööduvad teistest oma ilusa autoga või kui keegi kiidab nende maja või asju. Samas, kui selline eluviis muudab inimesed õnnelikuks, siis miks mitte, sest nagu öeldakse: iga inimene on ise oma õnne sepp.
parem on kontakt kuulajatega. KÕNE pidamine Kõne esitamise ajal on kasulik kuulajaid jälgida: kas nende tähelepanu püsib või hakkab vaevama igavus, kas nad jõuavad sinu mõttega kaasas käia või ei. Aeg-ajalt silmside loomine aitab hoida kuulajate tähelepanu. Arvestama peaks ka kõne pidamise kohta ja aega, nt ei sobi vaimukat kõnet esitada kurval sündmusel või presidendil vabariigi aastapäeva kõnet pidada suvalises kohas. Näiteks tuleb arvutimängudest lasteaialastele, kooliõpilastele ja täiskasvanutele rääkida hoopis erinevalt, sest nende eelteadmised teemast on erinevad.
teise võimalusena ei tule maha matta ka võimalust, et eepos kirjutatakse ümber, pannakse tänapäevasemasse keelde, ehkki see mõte tundub meelevaldne. Seda on aga juba ka teha proovitud lühemate katsetustena, näiteks kunagise keeleteadlase Johannes Aaviku poolt. Kui mingi tekst on kohati arusaamatu, siis tekivad seda seletavad ja lihtsustavad tekstid kultuuri. Nii on meie kultuuris nendeks Eno Raua ja Villem Ridala jutustus eeposest. On ilmunud ka väljaandeid, mis tutvustavad eepost lasteaialastele tänapäevases arvutiga animeeritud pildikeeles. Populariseeriva mõjuga on ka kirjanike omad versioonid eeposest, nimetagem siin neist mõnda: Rakke, Kivisildnik, Kivirähk. 7 KASUTATUD ALLIKAD Juhtkiri: Kalevite rahvas - "Kalevipoja" kallale. -Virumaa Teataja http://vana.www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=8961&number=374 13.02.2003 Juurak, Raivo 2003. Nädalakommentaar. -Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/12.12
Ajakiri ,,Erziehungskunst" juuni 2010 KES LASTEAIAS LAULAB, EDENDAB KÕIKI MEELI. Neid inimesi, kes laulavad, imetletakse teiste poolt. Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas. Mis tähtsus on laulmisel lasteaialastele, sellest kirjutavad muusikapedagoog Annette Mangold ja waldorfkasvataja Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt. Kui lapsed hommikuti lasteaeda saabuvad, kus juba lauldakse, on nad juba koheselt liitunud ühise laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha instrument, me laulame pealaest kuni jalataldadeni
haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 1.1 Tervis ja tervisedendus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt 1948. aastal kestestanud tervisedefinitsiooni järgi tervis täielik kehalise ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. Tervis on igapäevaseks eluks vajalik ressurss, mitte aga elu eesmärk omaette. Mõeldes lasteaialastele ja lastele üldse tähendab tervis lihtsalt öelduna head olemist ja enesetunnet ning rahulolu ümbritsevaga. See tervisemääratlus hõlmab lisaks isikule endale ka elutingimusi, mida ühiskond neile pakub, sest tervist mõjutab paratamatult meie kõigi tervisekäitumist ja elutingimusi (Laasner, 2003). Tervisekäitumise all mõeldakse siinkohal meie harjumusi ja eluviisi, kus elutingimused kujutavad endast raamistikku, millega meil tuleb toime tulla (Lepp, Maser & Borup, 2002).
siis vähemalt nii see peaks olema. Lasteaias saavad lapsed oma esimesed teadmised, nii muu maailma kui ka enda kohta. Just tervise edendamine tundub olevat lasteaias üks suur osa lasteaia elust. Õpetajad on vahetevahel isegi suuremad terviseedendajad, kui mõned meditsiinitöötajad. Tervis Tervis on sotsiaalne mõiste, mis lihtsalt öelduna tähendab head olemist ja enesetunnet ning rahulolu ümbritsevaga. Mõeldes lasteaialastele ja lastele üldse, on esitatud tõlgendus üsnagi tabav. Ühtlasi on tegemist tervise positiivse definitsiooniga. Sellele vastupidine – negatiivne definitsioon – ütleb, et laps on terve siis, kui ta parasjagu haige pole. Ometi võib olla ka lasteaialapsel mitmeid muresid ja tõsiseid terviseprobleeme, mis esmapilgul ei avaldu. Lasteaialapsi ja lasteaiaeas olevaid lapsi silmas pidades väärivad eelkõige nimetamist tervise järgnevad erinevad tahud:
Kui nii, siis muutub televisioonis näidatava vägivalla probleem oluliseks, kuna televisioon kujutab endast laste ja noorukite jaoks ümbritseva elu õppimiseks olulist meediumi. Kuigi küsimus televisioonis näidatava vägivalla mõjust on alati olnud vastuoluline, leidub küllalt palju uurimisandmeid, mis osutavad sellele, et seal võib arvestatav mõju olla. Ühe esimestest ja kindlasti kõige kuulsamatest uurimustest selles vallas tegid Bandura ja Walters 1973. aastal. Nad näitasid lasteaialastele filme kas rahumeelselt või agressiivselt mängivatest inimestest. Agressiivse sisuga filmis nägid lapsed, kuidas modell või suurt ,,Bobo" nukku käte ja jalgadega, ning kui nad lubati hiljem samasse mänguruumi mängima, toimisid lapsed nuku suhtes küllaltki agressiivselt. Kui nad nägid, et modell sai agressiivse käitumise eest hüvitisi, jäljendasid nad agressiivset käitumist veelgi tõenäolisemalt.
5 Sotsiaaltoetused Rakvere linnas (elanikke 15 737) Rakvere linn hoolib oma kogukonna liikmetest Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele toetatakse vähemkindlustatud peresid Rakveres ühekordsete toetuste maksmisega, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega. 1-9. klassi õpilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus. 10.-12. klassis õppivatele õpilastele ja lasteaialastele, kes on pärit vähekindlustaud peredest, tagab kohalik omavalitsus eriotsuse alusel tasuta kooli- või lasteaiatoidu. Esimesse klassi minevatele lastele makstakse 64 eurot kooliminekutoetust. Liinibussides võimaldatakse tasuta bussisõitu linna haldusterritooriumil elavatele raske puudega inimestele, üle 70-aastastele pensionäridele, represseeritu tunnistuse omanikele ja 4- ja enamalapseliste perede lastele. Kord aastas makstakse represseeritutele toetust 32 eurot.
jaoks kategooriasse ,,täiskasvanutele". (Vinter jt, 2010.) Uuringud on Rassi sõnul tõestanud, et noorukid, kes puutuvad pidevalt kokku taoliste TV programmidega, käituvad seksuaalses plaanis 917 kuud oma tegelikust vanusest vanematena. ,,See võib kaasa tuua varajase seksuaalelu alguse, vabameelsema suhtumise seksuaalellu ning seksuaalpartnerite arvukuse," nentis ta. (Must, 2012.) Rass täheldas ka, et suhe võib juba lasteaialastele tähendada pelgalt seksuaalset läbikäimist, mis ei eelda pühendumist ega ka armastust. ,,Pigem domineerivad laste mängudes paralleelsuhted ja reetmine ning vabameelsus," märkis ta. See ei tähenda, et lapsevanemal tuleks nn seksijutte algatada ja juba eelkoolieas põhjalikke loenguid pidada. Aga koos telerit vaadates võiks vanem last jälgides tabada hetke, kui taoliste stseenide selgitus on asjakohane. Kindlasti peaks aeg, mille laps televiisori seltsis veedab, alluma vanema kontrollile
Miks on taevas tähed, mina tean, kuid sina Miks on maa peal rohi, asju alles uurid, Kuhu ööseks läheb oma peene nina Kange tuulekohin?- raamatusse puurid. Mõtelda on mõnus Illustreerinud Maret Kernumees Vanema aja luuletusi lastele. Ütleksin, et luuletused sobivad jälle pigem algklassidele, kuna lasteaialastele on enamus luuletusi pikad ja rasked. Endale meeldisid „Nutika lutika „ lood. Nutikas lutikas Nutikas lutikas liugu lõi jääl, voodisse jäi. nahk sai tal märjaks Üles ei tõuse, ja ära läks hääl. söömas ei käi. Järgmisel hommikul Tulid titad, oligi tumm. tegid pai. Kõht aga paistetas Nutikas lutikas suureks kui trumm
Kaasatud: ajalugu, kirjandus, kunst, muusika. Loodusõpetus, bioloogia Koostada õuesõppe mäng, mille koostisosadeks õpitud taime,- looma- ja linnuliigid kodukoha looduses. Lõimitud ained: kehaline kasvatus, ladina keel, muusika. Eesmärk kinnistada õpitut, otsida ja leida uusi loovaid seoseid. Esmaabi Õpilased omandavad näiteks kooliõe toel teatud teadmised, võtted esmaabiks. Oma töö käigus õpetavad nad omandatut noorematele: algklasside õpilastele, lasteaialastele. Käsitöö ja kodundus Tervislik koolitoit Tervislik toitumine 55
Taktikaline eiramine tähelepanu. Õpetaja pöörab õpilasele valikuliselt tähelepanu, kui see ülesandega tegeleb, eirates takti- • Juhis või korraldus olgu lühike: „Michael (...), Troy (...), istuge sirgelt ja käed sülle – kohe“ kaliselt teatud „teiseseid käitumisviise“ (alates lk 17). See on kontekstipõhine oskus. Kunagi ei lasteaialastele. Selles näites öeldakse „kohe“ rangelt, kuid mitte teravalt. tohiks eirata mõnd korduvalt tundi segavat käitumist, turvalisusküsimusi,, ahistavat käitumist. Juhtudel, kui me näiteks tunnustame õpilast just siis, kui ta on oma käe tõstnud hõikumata, on Reeglite meeldetuletus see kombineeritud valikulise tähelepanuga.
annaabi.ee 
