Nägi ja kuulis seega rohkem kui paljud temavanused. Õppis ka nähtust rutem järeldusi tegema. Olulise osa tõekspidamiste kujunemisel mängis kingsepaperekonna maailmavaade ja lähedased suhted kommunist A.ju Uibo ning viimase sõpradega. 1940. aasta ajaloolised sündmused tõmbasid L. Kullmani inimeste juurde, kes juhtunust rõõmu tundsid ning uut elu ehitama asusid. 1940. a. augustis astus ta Kommunistlikku Noorsooühingusse. Ta töötas vabatahtlikuna 7. Eesti laskurdiviisis sanitarina. Aprillis 1942. a. astub L. Kullman võitlejate ridadesse luurajana. Teda reedetakse. Luurajale jääb tegutsemisaega ainult 1943. aasta jaanuarini. Pärast arreteerimist hoiti L. Kullmani vangis Võrus ja Tartus. Saksa julgeolekupolitsei Tartu eeluurimisvangla valvur laskis 6. märtsil 1943. a. L. Kullmani maha.(3) Tõnis Lehtmetsa raamat ,,Pakane" räägib ühest tüdrukust kes sakslaste rünnaku ajal
Üksik Eesti Tagavara Laskurpolk. Mais külastas Diviisi Riikliku Kaitsekomitee komisjon, mis hindas väljaõpet ja poliitilist meelsust, üksus sa hindeks mitterahuldav, eelkõike olid vajaka jäämised poliitilises väljaõppes, kuigi sõjalise poole pealt o kõik parimas korras. Need kolm väeosa olidki eelduseks Punaarmee Eesti rahvuskorpuse asutamiseks. 1942 aasta septembri lõpu loodigi 8. Eesti Laskurkorpus. 1942.aasta lõpus oli 7. eesti laskurdiviisis 10.052 sõdurit ja ohvitseri. (http://korpus.rindele ht.ee/2/0/0.html) Punaarmee taas Eesti piiril Kui 14. jaanuaril 1944. a. Leningradi alt läbimurdnud Punaarmee jõudis uuesti Eesti piirideni, siis sai selgeks, et tuleb koondada kõik jõud vaenlase tõrjumiseks. Hoolimata sellest, et Saksa okupatsioonivõimudele alluva Eesti Omavalitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsioon ei olnud
annaabi.ee 
