Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool
Väljaku kasutamisel arvestab õpetaja selle kallet ja valib, mida õpetada vastu- ja mida allamäge. Allamäge saavutatakse vajalik kiirus ka halbade libisemistingimuste ja nõrga tõukevõime korral. Kui libisemine on väga hea, võib allamäge hoog liiga suureks minna ja nõutavat elementi on raske sooritada. Sel juhul võib sõita vastumäge. Õpperajad. Õpperajad tehakse mitmekesisele maastikule, et kinnistada õpitud sõidu-, tõusu- ja laskumisviise. Õpetaja valib endale sellise koha, kust oleks näha kogu rada. Õppenõlvad. Nõlva valides tuleb arvestada selle pikkust, kallet ja ebatasasusi. On hea, kui nõlval on mitmesuguse kallakuga kohti. Värske lumega kaetud nõlv tuleb esmalt läbi tallata ja tasandada ning teha seda kindlasti ka pärast iga õppust. Muidu võivad kinnikülmunud lume vallid muuta õppenõlva järgmisteks kordadeks kasutuks. Laskumiste algõpetuseks sobib lamedam, all tasaseks üleminev nõlv
annaabi.ee 
