Käike sama palju kui maastikurattal, samas ei sobi hästi sõitmiseks raskel maastikul. · Cruiser- Ameerikast pärit jalgrataste Harley Davidson, sobib sõitmiseks peamiselt asfalt- ja kõva kattega teedel. Suurepärase disainiga, ülihoolika viimistlusega, stiilne sõiduriist. · Maastikuratas- sobib osaliselt sõitmiseks linnatänavatel, asfaltteedel ja kõva kattega põlluvahe- ning metsateedel, aga ka konarlikel ja kivistel, üsna järskude laskumistega mägistel radadel. Porilaudade, tulede ja pakiraami lisamisega saab temast teha sobiva igapäevaratta, paksude kummide ja väikeste rataste tõttu ei sobi aga pikemateks maanteesõitudeks. · Sportmaastikuratas- sobib hästi sõitmiseks põlluvahe- ja metsateedel, konarlikel ja kivistel, üsna järskude laskumistega mägistel radadel, vähem väga raskel maastikul, ülijärskude tõusude ja laskumistega radadel ning linnatänavatel ja asfaltteedel
Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule. Kallutus säilitatakse tavaliselt kahe järgmise sammu vältel ja lõpetatakse koos laskumisega. Kehakallutustega, samuti tõusudega, laskumistega ei tohi liialdada. Ülepakutud tants on alati inetum kui tants hoopis ilma nende tehniliste võteteta. Sammu suund ja tantsija asend ruumi suhtes Tants on alati seotud ruumiga, ka vabas looduses ümbritsevad tantsukohta kujutletavad seinad, mis piiravad liikumisvõimalust. Seega on ruum üks tegureid, mida tuleb tantsimisel igal juhul arvestada. Aegade jooksul on tantsupõranda jaoks kujunenud
Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule. Kallutus säilitatakse tavaliselt kahe järgmise sammu vältel ja lõpetatakse koos laskumisega. Kehakallutustega, samuti tõusudega, laskumistega ei tohi liialdada. Ülepakutud tants on alati inetum kui tants hoopis ilma nende tehniliste võteteta. SAMMU SUUND JA TANTSIJA ASEND RUUMI SUHTES Tants on alati seotud ruumiga, ka vabas looduses ümbritsevad tantsukohta kujutletavad seinad, mis piiravad liikumisvõimalust. Seega on ruum üks tegureid, mida tuleb tantsimisel igal juhul arvestada. Aegade jooksul on tantsupõranda jaoks kujunenud
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
annaabi.ee 
