Keskmistega ilmselt vahemikus 15-40 kg ja väikestel masinatel umbes kuni 10 kg. Peale kivide kasutati heitemoonana ka kuuma metalli ja nn. "tulepotte". Samuti võidi heita ka tünne tigedate loomadega (mitte Eestis) näiteks skorpionid, mürkmaod, mesilased etc. On ka variante, kus visatakse tagasi laipu, taudi surnud loomi, tünne väljaheidetega... 8. Heitemasina funktsioon piiramis ja kaitserelvana Heitemasinaid oli raske ümber sihtida nad olid päris rasked (st laskesektori muutmine oli keeruline) ja nende laskekaugust mõjutasid vastukaalu mass, ridva pikkus jms. Seega nendega oli parem sihtida midagi suurt ja kindlalt paigal olevat näiteks linnust. Kaitserelvana oli neid halvem kasutada, sest heita tuli suure kaarega, et mitte oma müüri tabada, samuti sai piirajatel kiiresti selgeks, kuhu kivid kukuvad, sihtida ümber oli raske. Ometigi neid kasutati kaitserelvadena, näiteks oli blidedega võimalik vastase relvastust efektiivselt hävitada.
B Omad üksused (asukoht ja koosseis, tegevus praegu ja lähitulevi- kus; järgnevad planeeritavad ülesanded ja tegevused) C LTT (varustusklassidena) D Muu seonduv info Näide: JA1 - (SIIN) - MA5 - QUICKSITREP - KUULDEL. A Kontakt puudub B RUUT AZ +08; -03, VP mehitamine C Klass 1 90%, klass 2 70% D Jätkan patrulli - KÕIK 40 2.7 sihtmärkide osutamine Sihtmärgi osutamise meetodid: ●● Laskesektori järgi ●● Orientiiride järgi ●● Kella numbrilaua järgi ●● Liikumisel (suund kl 12) ●● Trasseeriva laskemoona järgi ●● Käe ja sõrmede abil ●● Binokliga Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antak- se kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. pilt 2.2 Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.2): “Sektori telgjoon”
2.4 SIHTMÄRKIDE OSUTAMINE LASKESEKTOR Selleks, et kogu allüksuse vastutusala oleks kaetud vaatluse ja tulega, määratakse igale sõdurile oma laskesektor. LASKESEKTOR ON SÕDURILE VAATLUSEKS JA TULISTAMISEKS MÄÄRATUD MAASTIKULÕIK. Laskemoona efektiivsemaks kasutamiseks ning sihtmärkide avastamiseks, osutamiseks ja hävitamiseks, peab iga sõdur tundma oma laskesektorisse jäävat maa- ala. SIHTMÄRGI OSUTAMISE MEETODID: · LASKESEKTORI JÄRGI · ORIENTIIRIDE JÄRGI · KELLA NUMBRILAUA JÄRGI · LIIKUMISEL ( SUUND KL 12) · LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12 Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire. Sihtmärgi osutamisel antakse suund lähtuvalt liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugus vaenlaseni ja kui on siis ka täpsustav orientiir. Ehk kui vaenlane ründab paremalt küljelt on suunaks kell 3. Näiteks: "kell üks -150 üksik kask " (pilt 2.40).