eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721.
* massiline võõrtööliste sissevool * eestlaste osatähtsus vähenes(63%) * urbaniseerumine ehk linnastumine (2/3 linnas) * traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine * elatustase langes 9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus
ja hävitati. Taganemisel rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Enamik kasakaist Mazepaga siiski ei liitunud. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases. Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa. Karl XII koos Mazepa ja paari tuhande mehega pääses Türgisse. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a
varitsusse ja hävitati. Taganemisel rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases.Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. 1712. a
See tähendas seda, et varustuse kohaletoimetamine käis õhusõidukilt alla visates. Tuleb tähendada, et märkimisväärne hulk varustust langes ka vastase kätte. Rokossovski otsustas teha hingetõmbepausi, et saaks rahulikult vägesid ümber grupeerida ja paigutada. Rünnakud jätkusid 22. Jaanuaril ja juba järgmisel päeval lendas ümberpiiratud aladelt välja viimane sakslaste õhusõiduk. Pauluse väed olid väga kehvas olukorras. Oma rolli etendas suur toidu- ja laskemoonapuudus. Haigeid ning haavatuid sõdureid oli 30 000 ringis ja üsna pea lõpetati ka nende söötmine, sest toidumoona nappus ületas kriitilise piiri. Intensiivse piiramise tulemusena olid sakslased pressitud kahele väikesele maatükile. Olenemata lootusetust olukorras ei lubanud Hitler endiselt Pauluse vägedel piiramisrõngast läbi murda. 30. jaanuaril, Hitleri võimuhaaramise 10. aastapäeval pidas Göring raadiokõne, kus märkis ära, et: „ Ka 1000 aasta pärast räägivad
ja hävitati. Taganemisel rakendasid venelased põletatud maa taktikat, mis tegi võimatuks Rootsi vägede moonastamise. Karl XII pöördus Moskva suunalt Ukrainasse, lootes leida toetust hetman Mazepa juhtimisel Ukraina iseseisvuse eest võitlevatelt kasakatelt. Enamik kasakaist Mazepaga siiski ei liitunud. Ka olid venelased jõudnud hävitada Ukraina toidu- ja sõjamoonalaod. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708/1709. a. talve erakordses pakases. Eriti halvas Rootsi vägede võitlusvõimet laskemoonapuudus, mistõttu ei olnud võimalik kasutada suurtükkida tulejõudu. Poltaava lahingus 27. juunil 1709 sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa. Karl XII koos Mazepa ja paari tuhande mehega pääses Türgisse. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a
8000 eesti ja läti talupoega. Nad võtsid osa mitmetest lahingutest ja pidid taluma ka kaotusi. Sõja ajal suri katku umbes 200 000 eestlast ja 1712. aastaks oli Eestisse veel jäänud 150 000-170 000 inimest. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708-1709 olnud erakordses pakases ja sellepärast olid nad 1709 aasta juunis halvas seisus ja kaotasid Poltaava lahingu. Selle lahingu ajal polnud võimalik kasutada suurtükkide laskejõudu, sest neil oli laskemoonapuudus. Lahingus ellu jäänud rootslased langesid sõjavangi. Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti ja Liivimaa, kus Rootsi vägesid nõrgestas 1710. aastal tabanuid katkulaine. 1712. aastal tungisid Vene väed Soome ja 1714. aastal oli juba kogu Soome nende käes. Taas astus sõtta Taani ja taanlased alistasid Saksamaalt Jüütimaale tunginud rootslased. Olukord muutus Rootsile juba lootusetuks ja 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki
Sisuliselt tähendas see seda, et varustuse kohaletoimetamine käis õhusõidukilt alla visates. Tuleb tähendada, et märkimisväärne hulk varustust langes ka vastase kätte. Rokossovski otsustas teha hingetõmbepausi, et saaks rahulikult vägesid ümber grupeerida ja paigutada. Rünnakud jätkusid 22. Jaanuaril ja juba järgmisel päeval lendas ümberpiiratud aladelt välja viimane sakslaste õhusõiduk. Pauluse väed olid väga kehvas olukorras. Oma rolli etendas suur toidu- ja laskemoonapuudus. Haigeid ning haavatuid sõdureid oli 30 000 ringis ja üsna pea lõpetati ka nende söötmine, sest toidumoona nappus ületas kriitilise piiri. Intensiivse piiramise tulemusena olid sakslased pressitud kahele väikesele maatükile. Olenemata lootusetust olukorras ei lubanud Hitler endiselt Pauluse vägedel piiramisrõngast läbi murda. 30. jaanuaril, Hitleri võimuhaaramise 10. aastapäeval pidas Göring raadiokõne, kus märkis ära, et: ,, Ka
annaabi.ee 
