LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque
IV PEATÜKK
Poisid saadeti kaevikuid kaevama. Kui pimedaks oli läinud, tulid veoautod kohale ja
nad ronisid nende peale. Nad seisid tihedalt üksteise kõrval, istuda polnud võimalik.
Müller oli heas tujus, kuna tal olid lõpuks oma saapad jalas. Teed olid viletsad ja
mürsuauke täis, tulesid ei tohtinud põlema panna, seega keegi ei näinud midagi ja
palju ei jäänud puudu, et keegi oleks kastist välja lennanud. Kõrvuti veoautoga sõitsid
pikas reas laskemoonakolonnid. Neil oli kiire ja nad möödusid pidevalt veokitest.
Veoautod jõudsid suurtükiväe positsioonidele. Suurtükid olid maasse kaevatud ja
õhuvaatluse eest põõsastega maskeeritud. Nad tundsid keelel püssirohu maitset ja
kuulsid laske laskude järel. Paulile oli rinne üks õudne keeris. Kui oled kaugel tema
keskpunktist, nn. rahulikus vees, juba siis on tunda rinde imemisjõudu, mis ligi
tõmbab, pikkamisi, möödapääsmatult, ilma et suudaksid vastuseisu osutada.
Nad hakkasid kõndima
annaabi.ee 
