A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Need ei
olnud aga enam töölised, vaid garnisoni sõdurid.
«Kas me ei läheks laagrisse tagasi?» küsis Porthos. «Mulle näib, et jõud ei ole
võrdsed.»
487
«See pole võimalik kolmel põhjusel,» vastas Athos. «Esiteks, me pole lõpetanud
hommikusööki; teiseks, meil on vaja veel tähtsatest asjadest rääkida; ja kolmandaks,
tunnist puudub veel kümme minutit.»
«Meil tuleb siiski teha lahinguplaan,» ütles Aramis.
«See on väga lihtne,» lausus Athos. «Niipea kui vaenlane on laskekaugusel, avame
tule. Kui salk jätkab edasiliikumist, tulistame uuesti, ja tulistame niikaua, kuni meil
jätkub laetud püsse. Kui siis rühmast ellu jäänud tahavad rünnata, laseme piirajatel
tungida kuni kraavini ja lükkame neile kaela selle müüriosa, mis seisab püsti veel ainult
tasakaaluime tõttu.»
«Braavo!» hüüdis Porthos. «Athos, sa oled lihtsalt sündinud kindraliks ja kardinal,
kes peab ennast suureks sõjameheks, ei oma kuigi suurt väärtust sinu kõrval.»