Alfons Rebane
1937. aastal avati Rebase eestvedamisel Viljandis üks Eesti
eeskujulikumaid, 300-meetrise distantsiga Männimäe lasketiir. Aastal 1939 määras
Sõjaministeerium Rebase Lihula komandandiks ja sideohvitseriks, et pidada sidet ja korraldada
suhteid seal asunud Punaarmee osadega. Seal oli Rebasel esimest korda võimalus tutvuda
Punaarmee lahingkorra, isikkoosseisu ja relvastusega. Sideohvitseri töö kõrval andis Rebane
Lihula Reaalkoolis riigikaitse tunde, kus pani rõhku relvaõppele ja laskeharjutustele. Pärast
Kaitseliidu likvideerimist juunis 1940 viidi Rebane 1. augustil 1940 üle Tallinnasse Auto-
Tankirügementi kergetankirühma ülemaks. 22. Eesti Territoriaalses Laskurkorpuses teenimise
ajal olevat Eesti NSV RJK rehabiliteerimisgrupi töötaja Valdur Timuski väitel nõukogude
riikliku julgeoleku sõjaväeline vastuluure värvanud Alfons Rebase salajaseks kaastöötajaks[4].
(vt. ka Ain Mere) 25. septembril 1940 sündis Rebase ja Agnia ainus laps Tiiu, kuid ta suri
järgmisel päeval