Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
Et aastast 2000 kaotab kannatus igasuguse mõtte: meil on nüüd hea elu,
kannatus võib olemata olla. Niimoodi pakkus välja mõtlev inimene. Kui seda pakuks mingisugune
oleskleja?! Aga kui filosoof väljendab seisukohta, et kannatusel ei ole mingisugust tähtsust enam
– siis, noh ...? Just sellele vastukaaluks kirjutasin selle raamatu.
Epp Annus: Jah, Nikolai Baturin ütles juba ära mitmedki asjad, mida tahtsin edasi rääkida.
Viimsevaatetornist avanev kaunis vaade on tekitatud laserprojektori poolt. Millegipärast toob see
kujutlusse vangla juhtkonna kõneluse teemadel, kuidas saaks vanglasse meelitada eurorahasid.
Koostatakse projekt, millel on hea kõla, eetiline maik: “Viimse rõõmu pakkumine surmaminejaile”.
Kui palju on seal tegelikult humaansust? Ja kui realistlik on arvata, et surmaminejad silmitsevad
avanevat vaadet õnnejoobes? Kuivõrd suudavad nad oma elu viimastel sekunditel nautida looduse
ülevust