kujutama. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid. Eriti palju on pööratud tähelepanu latetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha valikuid. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada mõtteid, mis võiksid last kahjustada. Linnart Priimägi aga arvab oma raamatus ’’Reklaamikunst’’, et laste kaitsmine reklaamidest, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab ka, et reklaam ei saa olla kahjulik. Minu arvates peab Reklaam motiveerima, mürast vabastama, aitama luua soodsaid mõtteid, neid hästi mällu jätta ja tagada mõistetavus.
minna vastuollu ühiskondlike normidega, kuna laps ei pruugi olusid adekvaatselt hinnata. Näiteks võib-olla ei tohiks teatud sorti reklaami, näiteks alkoholireklaami, lastele üldse esitada. (Eetikaveeb 2011) Lastele suunatud tsensuuri reklaamialal võib pidada ka sõnavabaduse rikkumiseks. Linnar Priimägi arvab oma raamatus ,,Reklaamikunst", et laste käsitlemine eriliste reklaamitarbijatena ning püüd neid igakülgselt kaitsta, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab, et vähemalt teoreetiliselt ei saa reklaam olla kahjulik. Priimäe seisukoht on äärmuslik ning sellele võib vastu vaielda. Igal juhul on lastele suunatud reklaami eetilisuse vaagimisel olulised kaks küsimust: kas lastele suunatud reklaami üldse lubada; kui lubada, siis kuidas teha seda nii, et lapsi ei kasutataks ära, rõhudes nende vähestele kogemustele. Ühest küljest peab eriliste sihtgruppide ja reklaami vahekorra juures arvestama teatud
annaabi.ee 
