LAPSENDAMINE Lapsendada võib ainult alaealist Lapsendajaks võib olla väh. 25-a. täieliku teovõimega isik (kohus annab loa ka väh. 18-a. isikul olla lapsendaja) Vähemalt 10-a. lapse nõusolek (arvestada tuleb ka noorema kui 10-a. lapse arvamust) Bioloogiliste vanemate nõusolek Avaldus maavalitsusele Lapsendajate taustakontroll (teris, varaline seisund, eluase, õiguslik käitumine), nõustamine Maakohus kinnisel kohtuistungil Lapsendamissaladuse hoidmine Lubatud muuta lapse nime Õigusõpetus PÄRIMISÕIGUS MÕISTED! Pärimisõigus – reguleerib isiku surma korral tema vara üleminekut teistele isikutele Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb Pärandi avanemine – isiku surm või surnuks tunnistamine Pärija – saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud Pärand – isikule kuulunud varalised õigused ja kohustused
lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapsendamissaladus on lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduv informatsioon ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud või et vanemad on lapse lapsendanud või et vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. Lapsendamissaladuse eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse, ära hoida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või muul alusel. Kuidas jaotatakse ühisvara varaühisuse lõppedes? Kui (kohustuslik) varaühisuse reziim lõppeb, jagatakse vara ja kohustised pärast tasumata hüvitiste või tagasimaksete tasumist võrdselt. Ülejäänud ühisvara suhtes kohaldatakse tavapäraseid ühisvaraga seonduvaid sätteid. Kui abikaasad ei jõua ühisvara jaotamise osas
Lisaks tänu avalikkusele on kohtulik tegevus avalikksue kontrolli all. Veel on pos. see, et meedial on võimalik kohal olla kohtuistungil. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud. 4
poole. 19 Pärast lapsendamist 2. Lapse saabumine perre: ·. Head ja turvalised suhted loovad soodsa pinnase kiindumuse tekkeks vanemate ja lapse vahel. 3. Lapsendamissaladus: ·. Tihti aetakse lapsendamissaladusest rääkides segamini kaks aspekti: lapsendamisest rääkimine lapsele ja lapsendajapere lähedastele; lapsendamissaladuse hoidmine ametnike, asenduskodutöötajate ja teiste isikute poolt, kes puutuvad lapsendajaga kogu protsessi jooksul kokku. ·. Bioloogilisel vanemal ei ole pärast lapsendamist õigust lapse kohta teavet saada. ·. Eesmärk on eraelu kaitse, vältida soovimatut sekkumist ning diskrimineerimist päritolu või millegi muu põhjal. 20
2) andmed lapse tervise kohta 3) teade selle kohta, et kas lapsendaja on teadlik lapse arengust ja tervisest 4) andmed lapsendaja kohta (tervislik, varaline) 5) lapse enda nõusolek. Nõusolekut ei küsita, kui laps on elanud pikemat aega selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse. Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine. Lapsendama ei pea abielupaar. Kui üks abikaasadest soovib lapsendada, tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime. Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata Eestkoste Seatakse laste kasvatamiseks, ülalpidamiseks, kui lapsed on jäänud hoolest ilma (orvuks jäänud, vanemad vanglas, vanemaõigused võeti ära). Eestkostja määratakse kohtu kaudu
3) teade selle kohta, et kas lapsendaja on teadlik lapse arengust ja tervisest 4) andmed lapsendaja kohta (tervislik, varaline) 5) lapse enda nõusolek. Nõusolekut ei küsita, kui laps on elanud pikemat aega selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse.(10 aastaste, ka nooremate, kui lapse arengutase seda lubab) Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine. Last kohtuistungile ei kutsuta. Bioloogilised vanemad võivad oma loast ära öelda kuni lapsendamise otsustamiseni. (lapsendamine on tsiviil asi.) Lapsendamise otsustamine: - Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime. (uued dokumendid, uus sünnitunnistus pöörduda sinna kus on lapse sünniakt) - muutuvad varalised õigused ja kohustused pärib laps vara oma uute vanemate järgi (bioloogilistega kaovad varalised suhted)
· ühiskond tajub resultaati õiglasena Samuti väldib avalikkuse printsiip tahtlike vigade tekkimist. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud
· ühiskond tajub resultaati õiglasena Samuti väldib avalikkuse printsiip tahtlike vigade tekkimist. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud. 5
2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; või määruse allakirjutamisest. 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 5) alaealise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse 6) õigusemõistmise huvides; esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54
2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või või määruse allakirjutamisest. muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 5) alaealise huvides; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 6) õigusemõistmise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse
on vajalik: * Riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, * Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; * Menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; * Lapsendamissaladuse hoidmiseks; * Alaealise või vaimupuudega isiku huvides, eelkõige sellise isiku ülekuulamiseks; * Äri- või autorisaladuse hoidmiseks, kui avaliku aruteluga kahjustataks olulist kaitset väärivat huvi; * Seaduse alusel isiku eraelu või ärisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku ülekuulamiseks, kui isikul on seaduse järgi õigus saladus menetluses avaldada; * Posti, telegraafi või telefoni teel või muul üldkasutataval viisil edastatud sõnumi saladuse kaitseks.
oma nõusolekut anda. 2) andmed lapse tervise kohta 3) teade selle kohta, et kas lapsendaja on teadlik lapse arengust ja tervisest 4) andmed lapsendaja kohta (tervislik, varaline) 5) lapse enda nõusolek. Nõusolekut ei küsita, kui laps on elanud pikemat aega selles peres, kuhu teada lapsendada soovitakse. Kohus toimub kinnisel istungil (asjaomased isikud). Sellega kaasneb lapsendamissaladuse hoidmine. Lapsendama ei pea abielupaar. Kui üks abikaasadest soovib lapsendada, tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Lapsendamisega seoses võib muuta lapse ees- ja perekonnanime. Kui lapsendaja ei täida oma põhikohustust ja temalt võetakse vanema õigused ära, siis neid ei taastata Isikunime andmine lapsele 1) vanemate ühine perekonnanimi 2) kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi Lapsele ei tohi anda topeltperekonnanime.
ilmselt vajalik. Näiteks: 1) riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks; 2) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks; 3) menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; Kohtuistungi kord. Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, 3 sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. Menetlustoimingu protokollimine
infot oma tulevikku puudutavate küsimuste kohta (LKS eelnõu § 23 lg 2). Seaduse probleemidena tõid eksperdid välja, et sellist infot saab anda eelkõige lastekaitsetöötaja, sest last kasvataval isikul ning lasteasutusel ei pruugi lapse päritolu kohta infot olla. Ebaselge on, millal peab teavet andma, kas siis, kui laps infot küsib, või ka muudel juhtudel. Perekonnaseaduse § 164 sätestab lapsendamissaladuse hoidmise kohustuse. Selleks, et eri seadused oleksid kooskõlas, tuleks seaduseelnõu sõnastust täpsustada, nii et oleks selge, millistel juhtudel ja kes peab ja tohib lapsele sellist infot anda. 4.2.3. Laste väärtustamine Praeguse olukorra kirjeldus Mitmed siseriiklikud õigusaktid, näiteks sotsiaalhoolekande seadus (§-d 31 ja 32), tsiviilkohtumenetluse seadustik (§ 5521) ja nimeseadus (§ 4) sätestavad lapselt arvamuse küsimise kohustuse lapsega seotud asjade lahendamisel
annaabi.ee 
