huviobjekte leida ja käsitleda. Kool peab arvestama õpilaste intellektuaalse, emotsionaalse ja füüsilise arengu rütmiga. Teos toob ka välja viis tunnust mille kaudu tema arvates avaneb avatud õpetusega klassis töötamise põhimudel. Tihti Inglise koolidirektorid ka õpetavad, mitte ei tegele ainult juhtimisülesannetega. Teoreetiliselt traditsioonidele toetudes on Inglise mitteformaalsetes koolides lapsekeskset pedagoogikat suudetud jätkuvalt arendada. 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika Antipedagoogid vaidlustasid nii õiguse kui ka võimaluse kasvatada. Ivan Illich on omalt poolt kritiseerinud koolikohustust js kohustuslikku kooli ning pidanud mõelmaid tarbetuteks. Antipedagoogide poolt esitatud kasvatuskriitikat võib lihtsustada neljaks argumendiks. Me ei pea ega tohi kasvatada, kuna 1) me ei suuda ja meil pole vaja määrata lapse tulevikku; 2)
On olnud veel muidki lapsekeskseid kasvatusmeetodeid, näiteks Margaret Thatcheri aegne Inglismaal. Või Reagani või Bushi ja ka Clintoni uus hariduspoliitika, mis 1994a. märtsis allakirjutatud sai. President Clinton uus hariduspoliitika erines sellega, et nõuti, et haridusvõimalusi tuleb võrdselt jaotada. Oli eesmärgiks hõlmata ka lapsevanemad ja kohalik kogukond. Lõpetuseks- olles lugenud mitmeid raamatuid ja väljaandeid lapsekeskset kasvatusest ja erinevatest meetoditest kasvatusalal on Rousseau ,,Emile"ka tänapäeval taaskord oma koha ühiskonnas leidnud. Kuigi olen ka arvamusel, et tänapäeva lapsi tuleb oluliselt ka rohkem suunata ja juhendada. Panna paika laste jaoks õiglased ja selged piirid ning reeglid. Ja seda mitte nii kaudselt, kui seda sai teha Rousseau, vaid praegusel ajal ikka rohkem ja rohkem ka agressiivsemalt, jõulisemalt. Oleme taas hakanud lapsi rohkem tähtsustama ja nende eripärade
seavad kindlad piirid, kuid lasevad lapsed neis piirides vabaks ja reageerivad tundlikult laste vajadustele, säilitades samal ajal kõrged ootused, ilmutavad lapsed kõrget küpsusastet, häid saavutusi, empaatiat ja teisi soovitavaid iseloomujooni. Traditsioonilised koolid on mõnikord eksinud, olles liiga autoritaarsed, mis ei seostu lapse positiivsete tulemustega. Kui edumeelsed koolid ebaõnnestuvad võib see mõnikord olla tingitud sellest, et kasutatakse kõikelubavat, ülemääraselt lapsekeskset lähenemist. Kaheksas printsiip kord ümbruses ja meeles. Montessori rühmad ja klassid on väga organiseeritud, nii füüsiliselt (materjali väljapaneku suhtes) kui ka kontseptuaalselt (selles osas, kuidas materjalide kasutamises edenetakse). See organiseeritus tõukab mõnikord eemale: see tundub liiga nõudlik. Ometi uuringud näitavad, et kord aitab kaasa õppimisele ja arengule. Montessori õppevahendid Montessori pedagoog peab lapsele võimaldama vabaduse s.t
Piaget' tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipurleerides. Et saada aru, kummas anumas on rohkem vedelikku, kallab ta seda ühest anumast teise. Noorukid püstitavad hüpoteesi, et lahendada teaduslikku probleemi. Piaget toonitas lapse sisemise aktiivsuse olulisust, edendades sellega lapsekeskset lähenemist õpetamisel. Piaget uskus, et teadmiste omandamiseks peavad lapsed lisaks objektidele manipuleerima ka oma mõtetega. Läbiviidud vaatluste, küsitluste ja eksperimentide põhjal otsustas Piaget, et lapse mõtlemine areneb staadiumide kaupa. Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele ning iga staadiumi juures toimub mõtlemises kvalitatiivne muutus. Peamised arengustaadiumid Piaget' teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide-eelne staadium,
oluliste avastuste suunas, mis toetavad nende kujutamis püüdlusi, tähendab õnnestumise tunnet ja uhkust, mis toetab laste huvi loominguliste püüdluste vastu ja julgustab neid jätkama selle kujutamisvahendi kasutamist ja edasiarendamist. Sellist soovitatud täiskasvanu õpetuslikku sekkumist, saab lihtsalt integreerida mängulisse vormi, oskuslikud ja tundlikud õpetajad võivad viia läbi tohutu muutuse laste kunstilises arengus kompromiteerimata sellega lapsekeskset, toetavat, rahulikku ja mängulist keskkonda nende lapsepõlve klassiruumis. Kuid see, mis on vajalik, on paradigma üleminek arengualaselt sobiva kunstihariduse, mis on suunatud laste tegelikule saavutatavale tasemele keskkondade loomisest, mis võimaldavad lastel oma "proksimaalse arengu vööndites kasvada", mõiste mõistmisele(Vygotsky, 1978). See nihe võib toimuda ainult siis, kui me vabaneme kultuuripagasist, kus
enam asjade konkreetsest olemasolust maailmas. Laps hakkab arutama ka täielikult hüpoteetiliste süsteemide üle, arvestab süstemaatiliselt kõigi võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses. Mõningatest puudustest hoolimata on Piaget avaldanud kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele kognitiivsest arengust. Tema tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti lapsekeskset õpetamist lastesõimedes ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Tunnetus: informatsiooni töötlev lähenemine Üks esimesi mudeid informatsiooni töötlemisel esitati Atkinsonmi ja Shiffrini poolt, kes kirjeldasid tunnetuslikku töötlemist kolme mälu üksusega ja kontrollprotsessidega, mis kasutavad neid üksusi. Mõned protsessid, mida on vähe harjutatud, nõuavad palju mälu mahtu,
annaabi.ee 
