käitumisele. Inimese muusikaline mõtlemine areneb välis- ja sisetegurite (isiklikud seosed muusikakultuuriga) mõjul. Laste muusikaline mõtlemine kujuneb läbi erinevate muusikaliste tegevuste, mis omakorda näitab jällegi sotsialiseeerumise kui väärtushoiaku seotust. (samas, 2010.) Muusikapädevused väärtuskasvatuse alusena Maia Muldma (samas, 2010) peab oluliseks lapse isiksuse terviklikku arendamist, milleks suurepäraselt sobib muusikaõpetus. Lapsekesksest kasvatusest lähtudes on muusikaliste pädevuste arendamine oluliseks oskuseks lapse väärtuste ja oskuste kujunemisel. Muusikapädevuste õpetamisel lähtutakse seisukohast, et laps kasutab saadud teadmisi ja oskusi edaspidistes olukordades ja teiste ainete õppimisel (Muldma, 2008). Muusikaõpetuse eesmägiks on: lapse positiivne enesehinnang – eduelamus; lapse õnnelik olemine – kindlustunne; head suhted teistega – sallivus, teistega arvestamine, sõbralikkus.
anti erakätesse . Lasteaednike täiendkoolitustel said kokku mõttekaaslased, arutati ja vaieldi haridusprobleemide üle. Aktiivsemad lasteaednikud hakkasid koonduma ja loodi Lasteaiajuhatajate Ühendus ning Eesti Lasteaednike Liit. Ühiste jõupingutuste tulemusena ja tollase haridusmninisteeriumi alushariduse peaspetsialisti Sirje Õruste koordineerimisel valmis 1990. aastal ,,Lasteaia uuendamise tegevuskava". Lasteaia uuendamisega seoses räägiti Johannes Käisi üldõpetusest, lapsekesksest lähenemisest, individualiseerimisest ja koostööst lastevanematega. Nimetatud tegevuskavaga seati lähemad ja kaugemad eesmärgid üleminekuks ühiskonnakeskselt kasvatuselt kodukesksele kasvatusele. Laiemas plaanis oli tegevuskava ülesandeks üldsuse (ka valitsuse) teavitamine probleemidest, millega tuleks alushariduse valdkonnas tegelema hakata . Võeti vastu uued seadused, mis andsid lasteaiale küllaltki suure otsustusvabaduse. Hakati
indiviididevaheline võrdõiguslikkuse ideaal: igat last tuleb võtta sellisena nagu ta on. Raamat tutvustab suundi ja muutusi, mis viimase nelja aastakümne jooksul on mõjutanud lääne pedagoogika arengut lapsekesksuse suunas. Näiteks Aukusti Salo(1887-1951) pidas oluliseks hoopis ühtset õppekava. Ja arvas, et õppimine meeldib lapsele siis, kui seal sisaldub mingi mängulaadne tegevus. Nii Salo kui ka John Dewey(1859-1952) hoiatavad õpetajaid aga liigse passiivsuse eest. Üks näide lapsekesksest kasvatusest on raamat ,,Summerhill" , mille on kirjutanud Alexander Sutherland Neill(1883-1973). Summerhilli põhimõteteks kujunesid vabadus ja omavalitsus. Summerhilli koolis oli õppimine vabatahtlik. Neill suutis oma kooli töös hoida aastakümneid. Ka Inglise kooliinspektsioon ja haridusministeerium pooldasid ja hindasid Neilli õppeasutust. II Maailmasõja ajal sai Inglise põhikoolides alguse mitteformaalne kasvatus