Fenomenoloogid on analüüsinud inimese olemasolevaks saamist tänu sellele, et inimene mõistab oma olemistingimusi ning teisi inimesi, seega tema kogemuse ja maailmapildi teket, tajuprotsesse, vaimsust, maailmapildi muutumisi. Pedagoogikas väljendub fenomenoloogiline lähenemisviis õppimise kogemuse kaudu, õpetavate olukordade läbielamise kaudu. Õppimine käib elavate kogemuste ja dialoogi kaudu. Nii on see Montessori, waldorfi- kui ka Freinet' pedagoogikas. Lapsekeskses pedagoogikas mõistetakse kasvatust kui kasvada saamist, kasvada aitamist. Hermeneutika on tunnetuse peaprintsiip või ka mõistmisõpetus. Hermeneutika tagasitulek võlgneb William Diltheyle, kelle filosoofia põhiteemaks oli vaimuteaduste loomuse kirjeldamine nende suhetes loodusteadustesse. Hermeneutilise kasvatusteaduse ülesanne on olla teadus kasvatusest kasvatuse jaoks, et teha vaadeldavaks kasvatustegelikkuses immanentsena ( seesmiselt omane) olevad väärtus-ning tähendusstruktuurid
Lapsed on suurema osa päevast lasteaiakasvataja pilgu all. Lasteaia diskursusesse kuuluvad jutuvestmised, arutlused, harjutused ja erinevad mängusituatsioonid, söömis-, tervitus ja hüvastijäturituaalid. Kasvatajatel on võimalus jälgida asetleidvaid kõnelusi, analüüsida ja vajadusel suunata: kellele õpetades enesekehtestamist, kellele mina- teate esitamist, kellele mängimiseks vajalikke läbirääkimisoskusi (Harro-Loit: 2008: 172- 173) Nii demokraatlikkus ühiskonna kui ka lapsekeskses rühmaruumis vaadeldakse iga last kui ainulaadset ja väärtuslikku isiksust. Vaase lapseea kaasamisprogrammid pakuvad erivajadusega lastele võimaluse tavalise arenguga lapse vaadelda, jäljendada ja nendega suhelda. Iste sõnadega saab erivajadustega laps arendada sotsiaalseid suhteid nii, nagu enamik lapsi seda teeb kogemuse kaudu. Kaasamise positiivne pool laieneb ka tavalise arenguga lastele ja peredele, õpetajatele ning ühiskonnale. Põhikool
8. Plowdeni komitee teooria, selle kriitika 9. Kognitiivne õppimiskäsitlus 10. Ameerika koolide avatud kasvatus 11. Antipedagoogika peamised argumendid ja nende kriitika 12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud.
1907. aastal avas Maria Montessori esimese agulist pärit laste kooli Case dei Bambibi. Seal töötades arendas ta välja praegu kuulsaks saanud õpetamismeetodi. Sõnum tema revolutsioonilisest õpetamismeetodist, mida ta koolis rakendas, levis kiiresti ja peagi hakkasid saabuma külastajatehulgad sellega tutvuma. Kõige revolutsioonilisemaks Montessori väiteks oli ehk see, et õppides on oluline osa lapse ümbrusel. Selleks, et laste enesehinnang kasvaks ja tugevneks, on vaja töötada lapsekeskses ümbruses. Montessori rääkis alati, et ta pole leiutanud mingit uut õpetamismeetodit, vaid ta mõtted laste õpetamisest on kujunenud lihtsalt laste hoolikast jälgimisest. Ja selle põhjal avastas ta, et lastel peab olema rõõm õppimisest, armastus korra vastu, vajadus olla sõltumatu, vajadus, et temast lugu peetakse ja teda ära kuulatakse ning ka huvi nii tegelikkuse kui väljamõeldise vastu. Maria Montessori väitis, et
Hea Alguse programm aitab lastel kasvada inimesteks, kes on valmis austama erinevusi kogu elu. Erinevusi puudutavad teemad on õppekavasse sisse põimitud. See võib oluliselt parandada laste ettekujutust endast ja samuti toetada peresid. Õpetajad on täheldunud, et nende rühmad on muutunud ükskeelsemaks, kui räägitakse erinevuste teemal. 4.3 Otsuste tegemine 10 Otsuste tegemine on lapsekeskses rühmas väga oluline. Tegevuste, materjalide, toidu ja riiete valimine aitab otsustamist harjutada. Lapsed õpivad vastutama oma otsuste eest ja mõistma oma tegude tagajärgi. Lapsed kaaluvad oma valiku plusse ja miinuseid ning teevad otsused. Kui lapsed harjutavad valiku tegemist, saavad neist paremad otsuste tegijad maailmas, mis pakub üha enam ja keerukamaid võimalusi. 11 5. LAPSE ARENGU VAATLUS 5.1 Jälgimine ja kirja panemine
annaabi.ee 
