Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu
ja jõudu, et ta täiskasvanuna suudaks tegutseda eesmärgistatult, egoistlike valedeta ning ehitada harmoonilist ja võrdõiguslikku ühiskonda (Freinet 1987: 29-30). Freinet tõdeb, et eesmärkides väljendatakse ideaali, kuid peab siiski vajalikuks määratleda üldeesmärk. Õpetajal tuleb nimelt tihti üksi oma tegevust põhjendada ja seepärast peab tal olema selge nägeus sellest, mille poole ta oma pedagoogikas püüdleb (Hytönen 1999). Freinet' vaatenurk lapsekesksele pedagoogikale on üpris lai. Ühelt poolt käsitleb ta maailmavaatelisi ja ühiskonna struktuuri puudutavaid küsimusi, teisalt on tema kirjutistes tegevpedagoogildele suunatud konkreetseid, päris üksikasjalikkegi juhiseid ja soovitusi. Freinet pedagoogikat kutsutakse tänapäeval mitut moodi- töökool, katsetav kool. Celestine Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada
range reziim. Milliste erikoolide kohta see väide kehtib? Kuidas peame väljenduma, et sellisel kujul esitatu ei oleks terviku ( ,,erikool" üldistusena) mõttes väär. Vist on mõeldud selle erikooli all konkreetset asutust - eritingimusi vajavate õpilaste kool, õpivad need, kes on sellesse kooli suunatud oma käitumise tõttu? 1980ndatest aastatest alates toimus erikoolide reorganiseerimine, kus võeti suund lapsekesksele pedagoogikale. Muutumine erikutsekeskkoolist põhikooliks tõi kaasa muutused õpilaskontingendis ja vajaduse ümber kujundada nii õppe- kui kasvatusmeetodid. Tol ajal puudus aga erikoolides teadmine ja oskus lapsekeskse lähenemise rakendamiseks, mistõttu ei suutnud erikoolid lapse arengu toetamisel oma ülesannet täita. Jälle vajalik viide allikale, kust selline, põhiliselt lugejat eksitav ,,tõde", väljaloetav. [3]
annaabi.ee 
