TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Liisa Hansen LAPSEKESKNE KASVATUS Juhani hytonen ISESEISEV TÖÖ KIRJANDUSEGA Haapsalu 2012 1.Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika 4. J. Dewey kasvatusteooria. Kriitika 5. C. Freinet arusaam kasvatusest. Hinnang sellele kasvatusvaatele 6. Salo arusaam üldõpetusest 7. S. Neill ja tema vabakasvatuse mõiste 8
............................................................lk. 6 1.5. Perekonna osalus ...............................................................................................................lk. 6 2. Eesmärgid ja arengusuunad ......................................................................................................lk. 7 2.1. Eesmärgid ..........................................................................................................................lk. 7 3. Lapsekeskne õpetamine ........................................................................................................lk. 8-9 3.1. Põhimõtted ........................................................................................................................lk. 8 3.2. Koostöövõimalused ...........................................................................................................lk. 8 3.3. Suhtlemine ..............................................................
....................4 Kokkuvõte.................................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus..................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Koolieelne aeg on lapse arengus nii vaimses kui ka füüsilises mõttes väga tähtis. Sel perioodil toetab lapse arengut lapsekeskne õppimisviis, kus laps osaleb nii indiviidina kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse
hindamise. Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. - Õpitakse mõtlemise, kogemuste koosmõjul ja järgneb kognitiivsete struktuuride arendamine. Õppimine õppija tegevuse tulemus. Õpetaja toetaja, kelle roll suunata. Lapsekeskne õpikäsitus Mängimsie käigus õpib laps iseenda ja ümbritseva kohta uut. Aktiivne õpieprotsess, mis toimub suhtlemises keskkonnag. Lapse jaoks tähtsad eelkõige õppimiskogemused, mitte sisulised teadmised. Õppimine igapäeva olukorras. Kontektstuaalne õpikäsitlus Keskne õpimeetod probleemide lahendamine. Tegevuskonna muutmine aktiivseks õpikeskkonnaks. Paremaks individuaalsustega arvestamiseks võimalik moodustada rühmi. Sisurõhutav õppimiskäsitlus
lahenduse. Kõik me teame, et lapse kasvukeskkond peab olema kodu. Seepärast on lastekaitsetöötaja eesmärk teha kõik selleks, et laps saaks elada turvalises kodus koos oma vanematega. Lapsed ei sünni siia maailma probleemsetena ebasoodne kasvukeskkond muudab nad selliseks. Kuid isegi kui lapsevanemad on probleemsed ning tundub, et lapsel ei ole seal turvaline olla, peab andma lapsevanematele veel võimalusi oma elu muutmiseks, sest ka see on lapsekeskne lähenemine. Tulles tagasi lapsele tema õigustest teavitamise juurde, peab ütlema, et see peaks toimuma palju efektiivsemalt. Lastele peaks organiseerima lasteaedades, koolis, huviringide ja muul moel ühiseid koosolekuid, kus tullakse rääkima laste õigustest ja kohustustest. Väiksematele lastele võiks seda teha rohkem mängulisemaks, et neil oleks kergem neid õigusi mõista. Seda õpetliku
· sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist. Vabaduspedagoogikas rõhutati lapse tegutsemisvabadust, austust lapse vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas. Rousseau arvates tuleb kesksele kohale seada laps, mitte teadmine (Hytönen).
täiendamist. Seda nimetatakse ka struktureerimata ehk lapse poolt juhitud õpetamisstiiliks. · Õpetajad kombineerivad sageli erinevaid õpetamisstiile ning selgelt ühe kategooria alla liigituvat rühma on raske leida. Õpetaja- Õpetaja aktiivne, ,,andja", õpetab klassi -keskne Keskmes: õpetamine, õppekava täitmine -domineeriv Õpilased: ,,vastuvõtjad", -juhitud aktiivsed kindlates piirides -autoritaarne -traditsiooniline Lapsekeskne Õpetaja aktiivne õpetab lapsi, aga -autoriteetne arvestades nende vajadusi, soove jne -demokraatlik Keskmes: laste terviklik areng -konstruktivistlik Õpilased: aktiivsed, vastutavad enda õppimise eest Laps- Domineeriv Õpetaja passiivne jälgib (minnalaskja, Keskmes: laste vaba tegevus laisse-fair, Õpilased: aktiivsed, leebe) piirideta tegevused Toetab:
ja positiivsed lahendused Mäng on lapse tähtsaim tegevus Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega) Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet Rütm see on elu selgroog PÕHIPRINTSIIBID: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, admosfäär ei tohi õhutada konkurentsi. Sõnaline selgitav hindamine. Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. Lapsekeskne metoodika: Õpetajate ettevalmistus Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava Lapse arengu jälgimine ja hindamine Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö Kindlad reeglid rühmas Lapsevanemate kaasamine Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL! · Lapsekeskne lähenemine õpetamisel - individualiseerimine · Keskendumine lapse arenguliselt
sotsialiseerumisprotsessi nn inkulturatsiooniga ehk oma kultuuriga kohanemisega. Selle lõpptulemusena saab lapsest kultuuriliselt pädev inimene ( keeles, rituaalides, väärtustes). Muusikapädevused Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav muusikaõpetuse kui terviku kaudu ning selle lähtepositsiooniks on lapsekeskne pedagoogika. Muusikaõpetus peaks toetuma teguritele, mille eesmärk on lapse edukas eneseteostus: - Positiivne enesehinnang - Eduelamus - Õnnelik olemine - Head suhted Muusikaõpetus on pädevuse kujundamisele suunatud protsess, st õpetamisel lähtutakse sellest, et laps õpib saadud teadmisi ja oskusi kasutama erinevates elus ette tulevates olukordades ja valdkondades ning ka teiste ainete õppimisel. (Muldma, 2008, 159)
·Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad, vaid suunatakse laps ise avastama, uurima ja otsima teadmisi ehk kasutama oma mõistust. Waldorfpedagoogika Pedagoogilised kuldreeglid lasteaias: ·Rõõm, tegutsemislust, turvatunne, hingesoojus ja positiivsed lahendused · Mäng on lapse tähtsaim tegevus · Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega) · Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet ·Rütm see on elu selgroog Hea alguse metoodika Lapsekeskne metoodika: · Õpetajate ettevalmistus · Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava · Lapse arengu jälgimine ja hindamine · Hoolikas planeerimine ja individuaalne töö · Kindlad reeglid rühmas · Lapsevanemate kaasamine · Meeskonnatöö ja läbimõeldud töökorraldus · Õppimine mängu kaudu TOIMIB AINULT KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTEL! Üldõpetus lähenemisviisid, rakendamine J.Käis :) Kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna - tuumaks on KODULUGU
näitas, et nemad ei näe sotsialiseerumises probleemi. 7 SLAID Koduõppe erinevad suunad School-at-Home kasutatakse kõige rohkem, imiteeritakse kooli mudelit. Lapsed õpivad laua taga ja lapsevanem juhedab tegevust. Kallis aga kindel ja turvaline struktuur Unit study keskendub sellele, mis last huvitab ja seob selle matemaatika, lugemise, õigekirja, looduteaduste, kunsti ja ajalooga Unschooling- lapsekeskne ja huvikeskne õpetamine, lapsed ei õpi formaalse õppekava järgi, vaid õpivad igapäevatoiminguid tehes (plussiks on see et laps võib saada spetsialistiks, sellel alal mis teda huvitav, miinus see et unarusse jäävad teised valdkonnad) Waldorf- pedagoogika Tähtis on harida last tervikuna:keha, mõistust, hinge. Lastele õpetatakse enese teadvustamist Veebipõhine koduõpe- enamus õppest toimub arvuti ja interneti kaasaabil, kasutatakse
teisiti õpetada - ei tekitaks praegusel ajal enam mingit vaidlust. Minu arvamuse kohaselt on Blanchard oma raamatus keskendunud just Rousseau negatiivsele kujutamisele. Lugedes antud teosest ,,Emile" peatükki, tekib juba esimeste lausete järel väga halvustav suhtumine Rousseau kasvatusviisi ja Rousseau isiksusse, sestap ei ole mul edasist soovi antud teose juurde pikemalt jääda. Juhani Hytönen ,,Lapsekeskne kasvatus" Juhani Hytönen toob samuti oma raamatus välja selle, et Rousseau teos ,,Emile ehk kasvatusest" on lapsekeskse pedagoogika alus. Deardeni(1968) järelduste põhjal tähendab lapsest lähtumine tavaliselt seda, et kasvatuslikke valikuid ja toiminguid põhjendatakse lapse vajadustega (needs), huvidega (intress) ja kasvuga (growth). Hytönen märgib oma raamatus, et lastekeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja
Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Koolitati pastoreid ja ametnikke, sp reformiti ülikoole ja keskastme koole.Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele, palgale jms. Rahvakool-lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakool- seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasium-seitse vaba kunsti ülemine aste ülikool-kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 5) Lapsekeskne pedagoogika isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi. Lapse ainukordsed vajadused ja huvid on pedagoogile alati ühevõrra tähtsad. Rousseau- ,,Emile ehk kasvatusest" Rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära.Lapsel on enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Õpetus peab olema loomulik. Mõte, et inimene on loomuselt hea
käsitluse kõrvale jätmine Laps kui lastekaitsetöö subjekt Tõenduspõhine praktika: parima olemasoleva tõendusmaterjali täpne, selge ja kaalutletud kasutamine otsustuste tegemisel konkreetse indiviidi, juhtumi puhul Partnerluspõhimõte, kaasamine Ökoloogiline lähenemine Lapse ja tema pere olemasolevate tugevuste, ressursside rõhutamine raskuste ületamiseks Lapsekeskne lähenemine Lapse vajadustega arvestamist, last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse lapse huvidest Lapse parim huvi Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. Lapse parim huvi: Kõiki õiguseid tuleb rakendada lapse parimast huvist lähtudes Lapse parim huvi eeldab õigustele põhineva lähenemise rakendamist,
Esimene aspekt on lapse heaolu lapsena. Tema tervis, hariduse omandamine, suhted oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega ehk lapse heaolu vaadatuna füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja käitumuslikust aspektist. Teise vaatpunktina võib lapse heaolu võtta kui ettevalmistust täiskasvanupõlveks, mis tähendab teadmiste ja oskuse ning füüsiliste ja vaimsete ressursside väljaarendamine. (Reinomägi jt, 2013) Hariduses eeldab lapsekeskne haridus õpikeskkonda, mis vastab lapse vanusele ning kus tal on turvaline ja hea olla. Nii haridussüsteemi mõjutavad muud last puudutavad süsteemid nagu perekond ja kogukond, kui ka haridussüsteem ise mõjutab teisi süsteeme. Seetõttu on lapse heaolu haridussüsteemis nähtus, mida võib mõõta kättesaadavaks tehtud võimaluste hulgaga. Renoveeritud haridusasutuste hoonete arv ja e-õppe kättesaadavus võimalused jms väljendavad
HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.) III etapp: Lapsekeskne lähenemine (al. Ellen Key "Lapse sajand" , ilm. 1900) Terminitest: · Lapsekeskne /progressiivne kasvatus Child centered education. Progressive/ radical education · Õpetajakeskne /traditsiooniline kasvatus Teacher centered education. Traditional education Lapsekeskse kasvatuse baasiks on · isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi
Õpikeskkonna ülesehitus Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See on ikkagi koht, kus koolieelne veedab suurema osa oma päevast. Oluline on tekitada
pandud ka see kuidas neid eesmärke saavutada ja nendeni jõuda. Leian, et ka Eesti õppekavas võiks olla midagi sellist. Õppekavade võrdlemine oli kindlasti väga positiivne kogemus, lugeda seda mis on kuskil teises riigis, annab endalegi huvitavaid ideid ja mõtteid ning väga hea oli end kurssi viia sellega, kuidas teises riigid laste kasvatamine ja arendamine toimub. 4. Teema V- Hea alguse Programm Lapsekeskne lähenemine õpetamisel - individualiseerimine Keskendumine lapse arenguliselt sobivatele tegevustele Õpetamine läbi tegevuskeskuste, temaatiline õpetamine Perede kaasamine õppetegevusse Õpetajate jätkuv koolitus 5. Teema VI Kasvukeskkonna Kvaliteet Vaadetes neid fotosid laste kasvukeskkonnast Inglismaal saan aru, kui palju on võimalik tegelikult kasvukeskkonnaga laste arengule kaasa aidata. Lasteaia keskkonna kujundamiseks
Samuti saab kehapillil mängimist kasutada liikumisimprovisatsioonides. Laps mõistab kõige paremini seda muusikat, mida ta on ise teinud. See tähendab, et kõik, mida ta on kogu oma olemusega tunnetanud, saab talle ka arusaadavaks. Verbaalne väljendus ei ole sageli kõige täpsem, selgem ja lapsele mõistetavam. Õpetuses on väga oluline kõrvuti mõistliku, teoreetilise õppimisega omandatu keha kaudu väljendamine, sest see on tõeliselt lapsekeskne lähenemine õpetamisele (Frazee, 1987). Ütleb Hiina vanasõnagi: Ma kuulen, ma unustan; ma näen, ma mäletan; ma teen, ma mõistan. 6 KOKKUVÕTE Isegi elul on oma rütm ja ettemääratus, kui julgeme seda kuulata. Siis võime tähele panna, et olles sellega harmoonias, polegi palju pärast vaja muretseda
Loomingulises töös ja ka rühmaruumide sisekujundamisel kasutatakse väga palju värve. Värv on oluline, sest loob meeleolu ja väljendab lapse emotsioone. Hea Alguse programm on minu arvates kogum paljudest eelnimetatud lähenemistest, kuid arvestatud on seda, mis sobib meie haridussüsteemi ja rahvuse eripäraga. Nagu eelpool nimetatud juhindub ka Hea Alguse programm lapsest kui isiksusest, arvestab tema eripäradega ja on lapsekeskne. Vajalik on kohandada keskkonda lapsest lähtuvalt ja sellega püütakse tagada parimad võimalused õppimiseks ja arenemiseks. Õppetöö käib riikliku õppekava alusel. Tähtis on last suunata isetegevusele, arendades lapses loovust, arendada lapse taju ja meeli. Õppetöös on erinevad valdkonnad lõimitud, on mänguline, mitmekesine ja kogemuspõhine. Lapsele luuakse turvaline keskkond, milles ta saab end teostada, kogeda edu
arengu ja huviga antud teema vastu. Tervisliku toidu temaatika on õppe ja kasvatustegevuse valdkonna ,, Mina ja keskkond ,, teema ,, Tervis ja ohutus ,, üks oluline komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti personali koostöö lastevanematega, paikkonna tervise edenduse spetsialistiga,
Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama. Kui laps tunneb end hästi, siis on ta avatud õppimisele. · Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada
kujundada oma õpistrateegiaid (Hujala, 2004). Seega sellise käsitluse puhul on õpitegevuse subjektiks, tegijaks, laps. Lapsekeskse lähenemise aluseks on lapse arengust lähtuv õpetamisviis (Hansen jt 1997). Selle käsitluse aluseks on arusaam, et lapsed on innukad õppijad, kes saavad uut teavet ja omandavad kogemusi mängides, lapsed arenevad aste-astmelt, on ainulaadsed ja arenevad erineva kiirusega. Arengust lähtuv teooria põhineb Piaget, Eriksoni ja Vygotsky töödel. Lapsekeskne lähenemine põhineb konstruktivistlikul õpikäsitusel, mis tähendab, et õppimine on vastastikune aktiivne protsess laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Arenguliselt sobivad tegevused on üles ehitatud nii, et laps vastab ise oma küsimustele. 3. Eelkoolipedagoogika kujunemislugu rahvusvaheliselt. Kogu inimajaloo vältel on tegeletud kasvatusküsimustega. Juba antiikajal pöörasid kasvatusele tähelepanu Platon, Aristoteles, Quintilianus.
tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi verbaalne suhtlemine, seega tuleb oluliselt tähelepanu pöörata ka klassis kasutatavale suhtlemiskeelele. Paljude vanemate arvates on loomulik, et lapsed saavad põhikoolis kakskeelse hariduse, kuna õppetöö on lapsekeskne. Kuid gümnaasiumi osapoolelt on nende arvamus teistsugune, kuna keskkool on tõsine keskendumine õppimisele ning edukale eksamite tegemisele ja tööelu aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe
tegevused tehtud *mängud on avariiulitel, kõike võib ise võtta, kuid peab pärast samasse kohta tagasi panama *kasvatab iseseisvust ja otsustusvõimet *oluline on hea meeskonnatöö *õpetaja abi on tegevuskeskustes juhendajateks ja abiks *metoodika eelis – paindlikkus Kirjutasin siia välja hea alguse põhimõtted ja kohe tekkis ka küsimus. Hea algus õpetab last otsustusvõimeliseks, vastutusvõimeliseks ja iseseisvaks. Oluline on lapsekeskne lähenemine ja aktiivõppe meetod. Mida me teeme oluliselt teisiti tavalateaias? Jah, meil ei ole tegevuskeskusi ja aktiivõppe meetodit, kuid hommikuringid, lapsekeskne lähenemine ja kavatuseesmärgid on meil samad. Kuidas laps lasteaias õpib? (Õpetajate Leht 21.11 2014 S.Vaarpuu, M.Tilk) Väga hea ja ülevaatlik artikkel lastevanematele kuna enamjaolt nõuavad lapsevanemad lasteaiaõppest õpetjate käest maksimaalselt palju, ise panustamata. Õpetaja saab selle eest palka
5. TALLETAMINE, 6. SEONDAMINE, 7. KINNISTAMINE, 8. RÕÕMUSTAMINE. Milline peaks olema produktiivse ja reproduktiivse õppe suhe · nooremates, · keskmistes ja · vanemates klassides? VAIDLUSE KOHT KULDREEGEL: Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis
arusaadav, miks informaalne kool hääbus ja uuskonservatism võitis. Juhani Hytönen (1993) üldistab oma monograafias põhjused, miks idealiseeritud, romantiline arusaam lapsekesksusest nii Inglismaal kui Ameerika Ühendriikides taandus ja oma mõju kaotas. Romantiline arusaam asetas vastastikku lapse ja ühiskonna ning lapse ja traditsioonilise kooli, väites, et esimene on tervenisti hea ja teine tervenisti paha. Lapsekeskne teooria oletas, et areng toimub suhteliselt vähese pingutusega. Kasvatusinstitutsioonide seisukoht oli las-minna-vaimus. Hüljati süsteemse teadmiste hankimise põhimõtted ja soositi ilma kriitikata õpilase oma kogemuse mõistet. Seega peteti just vaesema rahvakihi ja vähemusrahvaste lapsi, sest nemad ei saanud käia kallites erakoolides, kuhu katsetamine ei jõudnud. Ometi olnuks just nendel eriti vajalik
Eesti keele sõnaraamat, Toimetanud T. Erelt, Eesti Keele Sihtasutus, Tln 99. Eesti põhi – ja üldkeskhariduse riiklik õppekava, RT I , 65/69, 1969. R. M. Gagne, M.P.Driskoll, Õpimise olemus ja õpetamine, Trt, 92. S. Heinla, Õpilaste loovuse seostest nende intelligentsusega, õppeedukusega, ja õpingute jätkamise kavatsustega, TPÜ Magistritöö, Tln, 1995. J. Hytönen, Lapsekeskne kasvatus , TPÜ kirjastus, Tln, 2000. H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E – töölehtede koostamise käsiraamat klassi – ja aineõpetajale, TPÜ, Magistritöö, Tln, 2001. E. Krull, Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Joh. Käis, Isetegevus ja individuaalne tööviis, Koolibri, Tln, 1992. A
Eesti keele sõnaraamat, Toimetanud T. Erelt, Eesti Keele Sihtasutus, Tln 99. Eesti põhi ja üldkeskhariduse riiklik õppekava, RT I , 65/69, 1969. R. M. Gagne, M.P.Driskoll, Õpimise olemus ja õpetamine, Trt, 92. S. Heinla, Õpilaste loovuse seostest nende intelligentsusega, õppeedukusega, ja õpingute jätkamise kavatsustega, TPÜ Magistritöö, Tln, 1995. J. Hytönen, Lapsekeskne kasvatus , TPÜ kirjastus, Tln, 2000. H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E töölehtede koostamise käsiraamat klassi ja aineõpetajale, TPÜ, Magistritöö, Tln, 2001. E. Krull, Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Joh. Käis, Isetegevus ja individuaalne tööviis, Koolibri, Tln, 1992. A
lähtekohad). Makrosotsioloogiline sotsialiseerumine analüüsib isiksuse kujunemisprotsessi eri arenguetappidel (nt lapse- või noorukiiga) ja isiksuse teatud omaduste (kõlblus, kunstimaitse jms) kujunemist. Mille poolest erineb tänapäeva lapsepõlve käsitlus mineviku arusaamast lapsepõlvest? lapsepõlve käsitlused : 1. etapp-laps kui väike täiskasvanu 2. etapp-hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi) 3. etapp-Lapsekeskne lähenemine, Rousseau- õpetaja roll peaks olema selline pehme, suunav et laps saaks ise kasvada ja areneda. Tänapäeval on lapsepõlve osatähtsus inimese kujunemisel tõusnud, kuna lapsepõlv on muutunud pikemaks. Milles seisnevad Sigmund Freudi, George Meadi, Charles Cooley ja Erik Eriksoni inimese sotsialiseerimise käsitlused. Freudi üks olulisemaid panuseid inimese arengu uurimisse seisneb varase lapsepõlve tähtsuse mõistmises. Enne teda oli levinud arvamus,
Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali. Tema arvab, et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur; 30.aastaselt abiellus ja majandusliku seisu paranemisega võttis endale kasulapse. Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud - lapsekeskne arengufilosoofia. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad - lapsed on sünnipäraselt head. Lastel oma viis näha ja tunda - lapsed ei mõtle nii nagu täiskasvanud, sest nad kogevad maailma teisiti; lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi (nt surm, seksuaalvahekord - ei saa otseselt aru asjadest, kuid seonduvad selle info olemasolevaga ja hakkavad asju valesti tõlgendama). Arengustaadiumid: 1 imikustaadium - 0
Puudulikest algteadmistest tulenevad vead Hooletusvead See uurimissuund võimaldab selgitada veaohtlikud kohad, elementaaroskused, mille omandamine valmistab enamikule lastest raskusi, loob ainekeskse metoodika väljatöötamise aluse, kuid ei näita individuaalsete ja seda enam hälbeliste arenguiseärasuste arvestamise võimalusi, ei võimalda välja töötada matemaatikaalaste oskuste omandamise jõukohastamise võtteid. 3. Lapsekeskne matemaatika algkursuse omandamisraskuste uurimise pedagoogilis- psühholoogiline suund. Uurimisobjektiks on nii lapse psüühilise arengu ealised ja individuaalsed iseärasused kui ka sotsiaalpsühholoogiline taustsüsteem, mis mõjutab matemaatika algkursuse omandamise edukust. Matemaatika-alaste oskuste omandamise raskused, mille olemus on põhjendatav abikooli õpilaste arengu neuroloogiliste iseärasustega. Uurimuste põhjal võib öelda, et taju kitsusest,
annaabi.ee 
