allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena, lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena. Arsti või ämmaemandana oli naine aga ühiskonna lugupeetud liige. Auväärne amet oli ka kangaste ja rõivaste valmistamine. Eriti ihaldatud, aga ka halvustatud, olid näitlejad, muusikud ja teised lõbustajad Kasutatud kirjandus Setälä, P. 2001. Antiikaja naine. Tallinn http://www.culture-of-peace.info/books/history/crete.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18har https://www2.bc
c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee. Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid võivad tegutseda legaalsetel tegevusaladel, nii erinevates vabrikutes, põldudel, erinevatel ehitustel, kui ka hooldajatena, lapsehoidjatena, narkokulleritena jne. (Sotsiaalministeerium 2008) 2. Elundikaubandus: Isiku värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine kolmanda isiku poolt, ähvardades jõuga või kasutades jõudu, röövimist, pettust jms, eesmärgiga eemaldada selle isiku elund(eid). Eestis on keelatud elundite ost ja müük. Inimeste kaubitsemine elundite saamise eesmärgil ei ole kuigi levinud ja Eestis selle kohta andmed puuduvad.(Sotsiaalministeerium 2008)
Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine ,,mänguparadiisina" rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330) Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud, et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa...: 19) Enamasti luuakse Eestis teemaparke projektitoetuste abil, seega projektide rahastajad reguleerivad mõnel määral turgu ja