Jätkusuuteline eesti
Nagu meediast
on näha võime järeldada ka seda, et meie noortel on karistamatuse tunne ning see paneb
mõtlema kas tasub siia riiki järglasi tuua? Me ju ei tea kunagi kas meie laps tuleb
koolist kodu või ei astu ta enam üle koduläve kunagi! Kuid miks see nii on? Mina
arvan,et see tuleneb sellest et kõiki lüüakse ühe vitsaga niisiis kas sa oled varas või
mõrtsukas karistus on üks. Või oled siis lapsevanem, õpetaja või lapseahistaja karistust
nagu oleks ja ei ole ka. Lahti mõtestatul oleks see siis nii, et laps ropendab tunnis
karistada ei tohi, sest siis oled laste ahistaja või kui laps tuleb kodu lööb jalaga ukse
maha siis karistada ei tohi muidu ahistad. Meil pole hirmu kellegi ees veel vähem oma
riigi ja vanemate inimeste ees. Kus jookseb piir - karistuse piir.
Kuigi riik on niigi palju teinud, et toetab last materiaalselt natuke. Miinuseid on
annaabi.ee 
