ka. Nüüd suundus laps venna ja tema issi juurde, kes suundusid lauamängu juurde. Mattias teatab, et tahab olla sinine. Vahetasid vennaga nupud ära. Laps ütleb venna issile, et tema alustab Vanem venna aitab last natuke. Lapsele ei meeldi see kaart, mis temale osutus. Ta ütleb, et seda kaarti ei taha. Laps ütleb, et mängitakse tema reeglitega. Venna vaidleb vastu. Väiksem annab alla. Teiste mängijate käikude ajal jälgib ilusti, mis teised teevad. Küsib vahepeal näiteks, et kes on roheline jne. Laps naerab, kui tal hästi läheb ja teistel halvasti. Vanem venna tahab aidata, laps tahab teha iseseisvalt. Teiste käigu ajal tuleb laps vahepeal minu juurde. Katsub arvutit, ootab minu reaktsiooni. Nähes, et ma midagi ei tee, suundub tagasi teiste juurde. Venna issi teeb lapsele ettepaneku venna eest ära lükata, talle see plaan meeldib ja ta läheb venna issi juurde nö salaplaani tegema, sosistab talle kõrva sisse
SISSEJUHATUS Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest. Juba eelkoolieas esineb laste vaimse arengu tasemes väga suuri individuaalseid erinevusi. Just lapsest lähtumine on sel puhul ainuõige lähenemine, sest arengupsühholoogia põhitõdede kohaselt toimub areng vaid siis, kui lapse tegevus ja
· Suudab toolile iseseisvalt minna · Hoides käsipuust kinni suudast trepist üles-alla käia ühe sammu kaupa. Suudab hüpata ühelt astmelt alla aga võib maandudes tasakaalu kaotada. · Vajab võimalust mängida aktiivseid mänge nii toas kui õues. · Painutab ennast ettepoole ilma kukkumata. · Korjab üles mänguasju ise püsti seistes · Seisab ühe jala peal kui teda abistatakse, kõnnib varvaste peal · Sõidab kolmerattalisega, vahepeal pedaale kasutades · Lööb väikest palli edasi · Püüab veerevat palli, seda käte, jalgade ja kehaga lõksu püüdes. · Naudib häält tegevaid instrumente raputada ja liigutada · Tõusvas joones võtab osa riietumisest. · Kritseldab markeri või kriidiga. Suudab teha horisontaalseid, vertikaalseid ja ümmargusi jooni/ringe pastaka või kriidiga. · Kasutab iseseisvalt kahvlit ja lusikat · Keerab ükshaaval lehti
Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng............................
villikesi, mis ca 2-3mm läbimõõduga ning lõhkenud. Küüned korralikult hoolitsetud, eripärata. Nägemine korras, käinud mõned kuud tagasi silmaarsti juures profülaktilisel vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud. Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus
harjutada ja kui neil on see harjumus juba varasemast, püütakse sellest tasapisi lahti saada. Väikeste rühm(2-4 aastased lapsed) (Vaatluse käigus 14 last rühmas) Käitumine ja kõne: Lapsed suudavd selles vanuses vabalt ringi liikuda, kõndida ja joosta, iseseisvalt süüa ja peaaegu ka iseseisvalt riietuda. Rühmas hakkas laste puhul silma kohe see ,et sellises vanuses lapsed on väga humoorikad ja nad võivad häirimatult küsida küsimusi, mida tegelikult ei ole viisakas küsida. Lapsed oskavad ise voodit teha, mänguasju kokku korjata, kingi jalga sättida ja palju muud. Arenemisruumi ja tajumiseks vajalikku kogemusi on neil aga veel vähe. Silma paistab ka see,et väiksematele lastele meeldib väga ka õpetajatele sülle ronida,mis tuleb sellest ,et nad vajavad tähelepanu ja hellust. 2-4 aastastest ei häälda mõned lapsed veel kõiki häälikuid päris õigesti. Raskemad on kaashäälikud
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu..................................................................
Taipab, et ümberolevaid objekte liigutades võib neist rohkem teada saada. Näiteks keerab esemed ümber, et näha, mis teisel pool või sees on. On haaratud kujutlusvõimet kaasavast mängust, mõtleb mänguasju tegelaskujudena kasutades välja lugusid ja etendab stseene. Jälgib sind hoolikalt ja matkib su tegevust, õppides nii uusi oskusi. Lapse teadmisjanu on kustumatu ja piiramatu ning ta esitab kõige ümbritseva kohta palju küsimusi. Saab igasugustest selgitustest järjest rohkem aru. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand Meeldib teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mänguasju jagada ega oska veel nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida. Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta.
Kolmanda sünnipäeva künnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti püüab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus. Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne. Peaaegu iga lapse elus on momente, kui ta äkki muutub roosapõsksest võluvast põngerjast iseseisvaks ja sõltumatuks inimeseks. Üldjuhul toimub see muutus umbes kolmeaastaselt. Psühholoogid nimetavad seda keerulist perioodi kolmeaastase kriisiks.
tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng · Erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus · Motoorne areng · Tervislik seisund Vaimne (kognitiivne) aspekt- laps peab oskama kooli minnes kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; tähelepanu ja vaatlusvõime teatav arengutase. Laps saab õppetööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju (st oskust pildi järgi jutustades näha asju omavahelises seoses, ei nimeta kujutatud üksikult; silmamõõdu areng). Selleks, et laps saaks tuleks toime koolis, on eelduseks tähelepanu koondamise võime
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedus- ja turvatunne on lapse
Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist.
Oluline on aga välja peilida, mis on selle lapse hetkeseis praegu. Erivaj lastepuhul aga oluline ka mingi ülevaade omada eelnevast seisust, kuidas ta on sinnamaani jõudnud. Millega ühe lapse taset võrrelda, et kas on ok või mitte? Iga lasteasutus määratleb ise ära, mis aastastel vüiks mis tase olla. Ja mida nad õpetavad 2, 3, 4, 5, 6, aastastele. Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov LAPSE ARENGU ANALÜÜS Analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on sissetule
vahendiks ja väljundiks. Selgitage lapsele, mis vahe on mängul ja elul, mida võib mängudes teha ja mis tegelikus elus lubatud on. See peaks aitama tal ka oma energiat sobivasse suunda juhtida. Tehke talle selgeks, et tegelikus elus pole lubatud lüüa, vanduda, varastada, petta ega valetada. Midagi ei tohiks teha kiirustades. Järgige lapse tempot, ärge sundige teda endaga sammu pidama. 13 Koolieelik hakkab esitama küsimusi ,,Miks?", ,,Millal?", ja ,,Kas ma tohin..?" Küsimuste jada ei taha lõppeda. Esitades pidevalt uusi väljakutseid ja küsimusi, on ta midagi Sokratese ja prokuröri vahepealset. Tal on palju õppida. See on tema töö. Meie kohus on aga kõigile neile küsimustele sobivad vastused leida, neid küsimusi toetada ja põhjendatult seletada. Lapse teadmisjanu tuleb austada. Võib viivitada vastuse andmisega, isegi tunnistada, et te vastust ei tea.
Poiss laulab tihti rühmas. Kuigi vaid „Põdralmaja“ ja „Millest on tehtud tüdrukud ja poisid“, kuid siiski laulab. Rütmitunnetus puudub. Pilli mängides mängib siis, kui tahtmine tekib. 5.1 Meetod ja protseduur Viisin läbi poisiga rütmi tunnetamise ülesandeid, et näha, kuidas suudab ta tajuda rütmi ja kas suudab mõne rütmiga kohaneda, kui see on tema jaoks uus. Lasin poisil koputada minuga koos temale tuttavat rütmi. Sellega sai poiss suhteliselt hästi hakkama. Tekkis vahepeal vigu, kuid see on arusaadav. Seejärel lasin poisil laulda „Põdralmaja “ laulu, mida ta on lasteaias õppinud. See tuli välja väga edukalt. Kolmandaks soovisin teada, kuidas on tema jutus rütmiga. Varem oldi lasteaias õpitud selgeks ka luuletus ja palusin, et kas ta loeks selle mulle ette. Poiss tegi seda. Sellest aga selgus, et poiss loeb luuletust ühe pika joruna, mille ta ongi pähe õppinud. 5.2 Kognitiivsete oskuste arengu iseärasused
Ja sel ajal algab ka keerulisemate küsimuste aeg-miks nii , miks see, miks sina-lõputult! Nad oskava suhelda teiste lapsega lasteaijas ja paluda mida on vaja.. Sõnavara õppimine ja kasutuselevõtmine on lapsel pikaaegne protsess. 1.3 Hingamine Lapse hingamisteed on kitsud, mistõttu võõrkeha või toidu(tüki) kurku tõmbamine seab lapse täiskasvanust suuremasse lämbumisohtu. Vererõhk 100/65 mm Hg, südamefrekvents 100-125 x min, hingamissagedus 20-40 x min, ringleva vere maht on alates 4. eluaastast 60-65 ml/kg. 1.4 Söömine ja joomine See toiming on eluliselt tähtis, sest ilma söömiseta ja joomiseta ei saa elada. Vanemad pead jäälgima, et lapse ratsioon sisaldaks kõik vajalikkud ained. Toit annab lapsele kasvamiseks ja tegutsemiseks vajalikke aineid. Toit on elu alus, tänu millele toimub kasvamine, arenemine, liikumine. On oluline, et toit oleks mitmekesine ja värske. Tasakaalustatud toit peab sisaldama
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Ära kunagi avalda survet - laps tunneb ise oma vajadusi. 3. Pooleaastasele lapsele on igati paras aeg õpetada lusikast söömist ja tassist joomist. Seega vastavalt toidule/joogile vali, kumba viisi on mugavam kasutada. Selles vanuses lapsele võid nüüd juba ka aegajalt vett ja taimeteesid juua anda. Ära õpeta last kõike lutipudelist sööma, sellest harjumusest on hiljem väga raske vabaneda. 4. Kui laps magab pärast lisatoidu saamist halvasti, on tal kõht lahti või valutab, siis jäta ajutiselt ära kõik muu peale rinnapiima ja oota paar päeva, kuni ta tunneb end jälle hästi. 5. Esimesel eluaastal ära kasuta imikutoitudes soola ega vürtse. Suhkrut kasuta nii vähe, kui võimalik - vajadus tekib enamasti hapude mahlade puhul. 6. Varem või hiljem avastab Sinu laps, et toitu saab ise kätega suhu panna. See on
2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi. Iseloomulikud tunnused 1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus -s.t. laps ei suuda paigal istuda, lahkub sageli oma kohalt, jookseb ja ronib palju, ei oska vaikselt mängida, on alati tegevuses, räägib palju. 2. Halb tähelepanu maht, piiratud kontsentratsioonivõime 3. Tähelepanu kergesti kõrvalejuhitatavus, hajutatavus - s.t. on lohakas, hooletu, ei lõpeta alustatud tegevust, näib, et ei kuule sageli, ei jälgi instruktsioone, on raskusi organiseerimisega, esineb vastumeelsus tegelda asjadega, mis
reeglite ja piirangute järgimine; konfliktide korraloskus teha kompromisse; narrimise ignoreerimine või sellele kohaselt reageerimine. 3. Akadeemilised oskused õpetaja juhtnööride kuulamine ja täitmine; iseseisvus ülesannete täitmisel/lõpetamisel; individuaalsete tööülesannete täitmine oma võimete tasemel; vaba aja sihtpärane kasutamine; käitumine hästi organiseeritud viisil; oskus küsida vajaduse korral abi; oskus küsimusi esitada; oskus ignoreerida kaaslaste mõjutusi ( nt töö jätkamine hoolimata sellest, et kaasõpilased segavad tundi). 4. Kuuletumine instruktsioonide ja juhendite järgimine; reeglite järgimine; oma mänguasjade jagamine; kohene reageerimine kriitikale ja märkustele; määratud ülesande täitmine ning lõpetamine; töövahendite ja mänguasjade koristamine. 5. Kehtestamisoskused initsiatiivi ülesnäitamine teistega suhtlemisel;
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest
Kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks. Lapsed mõistavad rohkem, kui öelda suudavad, ning seega, mida enam ta kuuleb- näeb, seda kiiremini ta ka õpib. Laps kaldub meelde jätma asju, mille tähendus on talle arusaadav esiteks konteksti kaudu (seostudes juba tuntuga) ja teiseks mõistmise, arusaamise kaudu. Nii kindlustatakse meeldejäetavate ühikute mõistetavus ja nende kontekstuaalne avamine (Fisher 2005). Kui suunata last meelte (nägemise, kuulmise, kompamise, maitsmise ja haistmise) kaudu vaimusilmis kujutluspilte looma, aitab see tal oluliselt paremini uut informatsiooni eelneva kogemusega seostada ning seeläbi uusi pidepunkte leida. (Adams 2007). Mitmekülgne käeline tegevus, harjutamine, seostamine, kordamine, mängimine, erinevate meeltega tunnetamine ja kujutluspiltide loomine aitab lapsel luua kõik eeldused mõtlemise arenguks. 1-2 -aastase lapse mälu ja mõtlemist iseloomustavad järgmised tulemused (Einon 2000):
algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid: füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad) motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine-kõndimine-hüppamine- keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö
keskmised ealiste kriiside tekke ajad. Üksikutel lastel võivad need esineda märgatavalt varem või hiljem. Veelgi suuremad erinevused esinevad aga erinevate tegevusviiside, psüühiliste 4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse loomulikult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt (Tiko 2006:7). Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11).
hommikul läbi teete (võidu riidesse panek, hommikune lauas istumine jne). Oluline on, et minnakse rõõmuga. · Alguses võiks käia vähe päevi ja päevad võiksid olla lühikesed. Magamisega võiks harjutada võimalikult meeldivalt (aga võimalikult pea, sest tal tuleb seda ju nagunii teha). Kui võimalik, siis võiks lapse vähemalt esialgu ära tuua peale magamist. · Kui oled kodus, aga laps jäi lasteaeda nutma, ära siiski talle vahepeal järgi mine, vaid ikka siis kui lubatud! · Õhtul kodus oluline on, et laps saaks enne magamaminemist vähemalt tund aega isa-emaga koos mängida! Samuti nagu hommikul, peaks lapsel olema kindlad magamaminekurituaalid ja enne magamaminekut (või ükskõik mille tegemist) rõhuta, et "KELL ÜTLEB NÜÜD, ET ON AEG MAGAMA (sööma jne) MINNA". (See, et "ema käsib magama minna" tekitab rohkem trotsi vanema enda vastu).
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsioon
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Kui laps mängust väsib, proovige järgmisel päeval uuesti. 18 UURINGUTE ANDMETEL annab rinna- ja käsivarrelihaste pidev kasutamine imikule keeramiseks jõudu ja painduvust. Kui aitad lapsel seljalt kõhuli keerata, arendab see tema kõhu- ja seljalihaseid. KUS MÄNGUASI ON? · Hoia lapse ees tema lemmikmänguasja ja peida see siis tema eest ära. · Erguta last mänguasja otsima. Esita mänguasja kohta küsimusi, näiteks "Kas lennuk on üleval?" ning vaata lakke. · Küsi "Kas lennuk on all?" ning vaata otsivalt põrandale. · Küsi: "Kas lennuk on siin? Jah, ongi siin!" · Kui laps areneb, hakkab ta mänguasja otsima kohe, kui see tema vaateväljast kaob. · Kui laps on hakanud tähelepanu pöörama sellele, kuhu mänguasi kadus, jälgib ta sinu liigutusi, kui sa mänguasja peidad. UURINGUTE ANDMETEL
Ja asi ei pruugi siis üldse olla selles, et laps ei oskaks. Sellise käitumise suhtes peaks uurija tähelepanelik olema ja lapse puuet aktsepteerivalt julgustama teda näitama kõiki oma võimeid. Potentsiaalsed ohukohad füüsilise puudega laste uurimisel: ➧füüsilise puudega lapsed võivad väsida kiiremini kui teised lapsed; ➧kui lapsel märgatakse tähelepanuprobleeme, siis pole lihtne otsustada, kas need tulenevad väsimisest, ravimitest või on see omaette kognitiivne probleem; ➧füüsilise puudega lapsed võivad tajuda tugevat pinget, kui peavad ülesandeid sooritama aja peale, sest reagerimise ja soorituse kiirus on neil enamasti madalam; ➧füüsiline puue võib välja näha üsna häiriv, nt spastilisus, pidev värin, krambid või kõhetus, aga lapse jaoks on see tema tavaline olek; ➧füüsilise puudega lapsel võib esineda ka sensoorseid puudeid, mistõttu tuleb olla tähelepanelik selliste ilmingute suhtes, millest võiks järeldada
Teades lapse tausta väga täpselt, suudan pakkuda talle võimalikult profesionaaselt ja vajadusel individuaalset lähenemist. Igakülgne koostöö lapsevanemaga tagab lapsel turvatunde tekkimise ja kiirema kohanemise lastehoius. Väga tähtis on lapsevanemate ja hoidja üksteise mõistmine, kui midagi jääb arusaamatuks tuleb koheselt esitada täpsustavaid küsimusi. Info mida lapsevanem minu kui hoidjaga jagab jääb meie vahele. Samuti kõik mis toimub peres. Mitte mingil juhul ei tohi ma seda kellelegi edasi rääkida, väljaarvatud juhul kui on märgata lapse väärkohtlemist. Lapsevanematelt ootan kindlasti kaasa löömist lastehoiu iga päeva töödes, nad on alati teretulnud väljasõitudel, samuti loodan, et võimalusel tullakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
