50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaan100
Õppematerjali autor
Lihtatöölistel jäävad aga alumisse poolde. 7) Pärilikkuse ja arengukeskkonna mõju üldiste vaimsete võimete kujunemisele. Vaimsete võimete kujunemiseks on ühtmoodi hädavajalikud pärilikud eeldused kui ka soodus arengukeskkond. Keskkonna ja pärilikkuse osa IQ kujunemises on enam-vähem võrdne. IQ üldine tõus viimase kolmekümne aasta jooksul on kõige tõenäolisemalt tingitud olude ja toitumisvõimaluste paranemisest. Tõusis c 20 punkti. Keskpärasest perekonnast pärit lapse kooliedukust mõjutavad pigem keskkonna kui pärilikud faktorid. Praktilise intelligentsuse teooriate olemus ja põhierinevus traditsioonilistest intelligentsuse käsitustest. Sternbergi ja Gardneri teooriad nimetatakse praktilise intelligentsuse teooriateks – praktilise intelligentsuse teooria üritab välja selgitada vaimsed võimed eluliste probleemide lahendamisel. Traditsioonilised intelligentsustestid ei suuda seda inimvõimete tahtku adekvaatselt mõõta.
psühholoogiliselt traumeeriv, abituse- ja lootusetusetunnet tekitav nii lapses kui vanemates. Tervise kaotusega kaasnev intensiivne hingevalu on sarnane leinaga ning kaotusega leppimine saab toimuda vaid samm-sammult ja ajapikku. Tõuseb peresisene üldine stressitase, sest paratamatult suurenevad rahalised kulutused (kvaliteetne toit, testribad jm.), suureneb vanemate koormus ja koos sellega ka väsimus. Tavalisest on vanemad murelikumad haigestunud lapse tervise, õppimise, tuleviku pärast kui materiaalse toimetuleku pärast. Vajadus jagada ühist vastutust peres toimunud muutustega kohanemisel paneb nii mõnigi kord tõsiselt proovile abielusuhted ning esile võivad kerkida varasemad lahendamata pereprobleemid. Vahel tunnevad vanemad häbitunnet oma lapse sellise terviserikke pärast ja varjavad seda sugulaste ja sõprade eest. Laps tunnetab kiiresti seda teesklust ja jõuab arusaamisele, et vanemad tunnevad tema pärast häbi
Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu)
tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani.
eluaasta–kõne kiire areng; 8-9 eluaasta–suur vastuvõtlikkus nähtavate asjade suhtes, nt vägivallafilmid. Kriitiline periood– teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlalperioodil (nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea– murdeiga) 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus – Darwini, Preyeri, Binet ´panus: Teadusliku valdkonnana sai alguse 19.saj- Charles Darwin– evolutsiooniteooria rajaja (1859). Tegeles ka arengu uurimisega. Avaldas 1877.a artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja arengut. Darwini panus arengu uurimisse:- Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel (filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega) Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu. Wilhelm Preyer ilmus raamat “Lapse psüühika”,1882(peetakse tinglikult
Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime
positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha) Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja Arengupsühholoogia füsioloogia
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid