musiikki; ammatinvalinnanohjaaja SÕNA LÕPUS TUGEV “T” (mitmus)! harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN IMATRA, JOENSUU, TAMPERE, TÄISHÄÄLIKUÜHENDID: VANTAA, UTSJOKI, TORNIO, PORI, PÖYTÄ, TÄYTYY, RUOKA, TYÖ, PIENI ESPOO, HANKO, ETELÄ-POHJANMAA, K, P, T NAGU G, B, D: MIKÄ? MITÄ? HYVINKÄÄ, TURKU, ROVANIEMI, G, B, D HELILISED: SADE, BUSSI HELSINKI, KITEE, POHJOIS-KARJALA
ringlus+fond). Andmed sõna tähenduse kohta (näiteks varud mingiks otstarbeks). Märgendid, kus sõna terminina kasutatakse (nt. MAJ-majandus, BIBL- raamatukogundus). Looksulgudes sõnad, mida soovitatakse vältida (näiteks laenutus+fond). Geeni+fond=geno+fond st võrdväärsed keelendid 13. Kuidas on vorm, mis vastab küsimusele kuhu? Soome linna Lappeenranta nimest? Soome linna Lappeenrantasse 14. Kuidas häälduvad prantsuse nimed Jaques, Boileau, Rabelais ja Pasteur? Moodusta neist ainsuse osastav ja alaleütlev kääne? Jaques -[zah] Jaques`i (osast. k) Jaques`ile (alaleütl.) Bolileau - [bual'oo] Bolileau`d (osast. k )Bolileau`le (alaleütl.) Rabelais -[rablee] Rabelais`d (osast k.) Rabelais`le (alaleütl.) Pasteur- [pastöör] Pasteur`i (osast, k) Pasteur`ile (alaleütl.) 15. Kas on õige ja, jaa või jah?
Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur)
Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul.
1756.aastal lahendati see konflikt, kus kuningas keeldub andmast allkirja, siis tuleb see nimetempliga alla lüüa. Organiseeriti vandeselts, kes hakkas Riiginõukogu võimu murdmiseks riigipööret ette valmistama. Vandenõu aga avastati, paljud hukati, teisi ootas vangistus ning kuninganna sai kirjalikult noomida ja kuningas pidi kuulama ära manitsused. Sõda Venemaaga 1741.aastal alustas Rootsi Venemaa vastu sõda, kus nad said lüüa Lappeenranta lahingus ning venelased vallutasid Helsingi. 1743.aastal puhkes Rootsis suur talupoegade ülestõus, seoses paljude inimelude kaotusega. 1743.aastal sõlmiti Turu rahu, kus Rootsi loovutas osa Soomest Kymi jõeni Venemaale. Katse taastada suurriiki oli lõppenud uue lüüasaamisega. Riigipööre 1771.aastal sai kuningaks Rootsis sündinud Gustav III. 1772.aasta augustis viis ta läbi koos ohvitseridega riigipöörde. Riigikogu ja Riigipäeva juhtivad poliitikud arreteeriti. Riigis
9. Jyväskylä 133 420 1170,99 113,9 7. Kuopio 105 651 2309,16 45,75 8. Lahti 103 344 135,05 765,2 10. Kouvola 87 290 2558,24 34,12 11. Pori 83 375 859,45 99,94 12. Joensuu 73 950 2381,76 31,05 13. Lappeenranta 72 350 1433,36 50,48 14. Hämeenlinna 67 703 1785,76 37,92 15. Vaasa 65 607 364,26 180,1 16. Rovaniemi 60 630 7581,97 8,00 17. Seinäjoki 60 004 1431,64 41,91 19. Kotka 54 837 271,29 201,9 K Rah
5 Turu 174 868 243,4 716 6 Oulu 128 962 369,43 337,5 7 Lahti 98 413 134,95 730,1 8 Kuopio 90 726 1127,4 80 9 Jyväskylä 84 434 105,9 789 10 Pori 76 144 503,17 150,83 11 Lappeenranta 59 073 758 77,7 12 Joensuu 57 858 1173,4 49,1 13 Rovaniemi 57 835 7600,73 7,6 14 Vaasa 57 241 183 311,2 15 Kotka 54 838 272 204 (1) Energiavarud Maavarad Võrreldes Eestiga on Soome maavarade
19. sajandil kasvas Tampere Soome suurimaks tööstuskeskuseks), Vantaa Turu on Soome vanim linn, asutatud 1229.Aastani 1812 oli Turu Soome pealinn.Turul on soome kultuuriloos oluline roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda.1827 oli linnas suur tulekahju, mille tagajärjel hävis enamik hoonetest (sealhulgas Toomkirik ja ülikooli raamatukogu). Oulu- 1958- Oulu Ülikool. Tehnoloogiakeskus Lahti- 1445 Kuopio1653 Jyväskylä, Pori, Lappeenranta, Joensuu, Rovaniemi, Vaasa, Kotka 36 Soome ja Eesti ajalugu mida on sarnast, mida erinevat. Soome talupoeg oli vaba, eesti talupoeg pärisori. Soome oli Vene riigi koosseisus autonoomne, Eestis Balti erikord 37. Pühad ja tähtpäevad. Jaanuar: 1.jaanuar uusivuosi (ilutulestik, valatakse tina, süüakse kartulisalatit ja viinereid, sampus, pidu) 6.jaanuar lappiainen (vaba päev, võetakse jõulukaunistused ära) 7.jaanuar vanha nuutti
Laadoga, Äänisjärv ja Vänern, kuid leidub ka hulgaliselt väikejärvi, Norras näiteks vähemalt 250 000, Rootsis ligi 80 000. ((Foto: Volga jõe alamjooks ja delta NASA satelliidipildil. Selgelt on näha piklik Volgogradi veehoidla, millest allpool on jõgi kitsam ja veevaesem.)) ((Kaart: Mitmete lisajõgedega Rein viib oma veed Alpidest Põhjamerre. Jõe suudmes asub Euroopa suurim sadam Rotterdam.)) --- 78 ((Foto: Vaade Soomes Lõuna-Karjalas asuva Saimaa järve kaldal asuva Lappeenranta sadamale.)) Euroopa suuremaid järvi Järv, riik Pindala km2 Keskmine sügavus (m) Suurim sügavus (m) Laadoga (Venemaa) 18 135 51 230 Äänisjärv (Venemaa) 9700 30 127 Vänern (Rootsi) 5650 27 106 Saimaa (Soome) 4400 17 82
annaabi.ee 
