Sõltuva nõudluse laoartiklid vajavad harva reservvarusid. Varude plaanimise otsuses mõjutavad otseselt laoartikli nõudlust. Tootmissisendite varude nõudlust ei pea kunagi prognoosima Tootmissisendite varude täiendamiseks vajalikud kogused võib määrata täpselt, lähtudes laoartikli seotusest nõudluse allikast. Laoartikleid plaanitakse ja hallatakse alati seotuna muude laoartiklitega, vastavalt lõpptoote struktuurile, mille tarbeks neid vajatakse. Sõltumatu nõudluse varude plaanimiseks on kõige parem kasutada meetodeid, mis prognoosivad laoartikli tulevikuvajadust lähtudes selle nõudluse kõikumise ulatusest. Varusid arvestatakse ja kontrollitakse laoartiklite kaupa. Varude kontrolli arvestuse süsteemis omistatakse igale tootele ja samuti nende variantidele unikaalne identifitseerimistunnus ehk tootekood
nõudlusest, varude piisavusena päevades kui ka mineviku keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel. Sageli kasutatakse ka normaaljaotuse standardhälbe statistilist mudelit. Idee on selles, et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda suremat reservvaru tuleks hoida lisaks prognoosile (mis tagab keskmiselt varustatuse vaid 50% juhtudest). ABC analüüs ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine. – Valik ABC analüüsi järgselt – mida kiiremini tooted ringlevad või mida suurem on nende väärtus, seda sagedasemalt neid inventeeritakse.
Tellimisvahe Laodefitsiit Max, min, tellimispunkt inventuuri viisid- Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC-analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude plaanijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine. Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel.
täitmisaegu. 90. INVENTEERIMINE Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC- analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu. ABC-analüüs varude jaoks: 20% ettevõtte laoartiklitega tehakse 80% varudega seotud toimingutest. Mida rohkem on laoartikleid, seda vähem suudavad varude planeerijad töötada tõhusalt kogu sortimendiga. Enamasti kontrollitakse A tooteid kõige põhjalikumalt ja sagedasemalt. C toodete puhul on oluline liigsete ja vananenud varude elimineerimine. Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel. Selle aluseks on üldjuhul kolm meetodit:
toote tootmiseks. Nõudlus selliste artiklite järele tuleneb tootmisplaanist. Sõltuva nõudlusega laoartiklite haldamist iseloomustavad järgmised tunnused: • laoartikleid planeeritakse ja hallatakse alati seotuna muude laoartiklitega vastavuses lõpptoote struktuuriga, mille tarbeks neid vajatakse • tootmissisendite varude täiendamiseks vajalikud kogused võib määrata täpselt, lähtudes lao- artikli seotusest nõudluse allikaga • tootmissisendite varudele ei pea kunagi nõudlust prognoosima