Teemandiga lõigatakse, puuritakse ja poleeritakse metalle, klaasi kivimeid ja mineraale. Eriti laialt kasutatakse teemanti täppismehaanikas, lennuki- ja autoehituses, elektrotehnikas ja optikatööstuses. Täpsete kellamehhanismide ja mõõteriistade laagrid valmistatakse teemandist. Teemantfiljeerist, mille läbimõõt on 0,3 mm, võib tõmmata 13 tonni traati, ilma e ava suureneks; kõvasulamist filjeerist saab tõmmata 60 kg traati. Teemantifiljeerist tõmmatakse ka langevarjusiidi. Mõnede teemandiliikide radioaktiivne kiiritamine annab neile väärtuslikke pooljuhiomadusi. Teemantpooljuht võib töötada suurtel mehaanilistel koormustel ja korrodeeruvas keskkonnas. Teemantkristalli saab kasutada täpse termomeetrina. Teemant ioniseerub radioaktiivse kiirguse toimel. Seda omadust kasutatakse ära radiatsiooniindikaatorite ning kiirgusmõõturite konstrueerimisel. Kui radioola helipeas asendada korundnõel teemandikristalliga, saadakse
Värvitugevdajaid hakati tellima Inglismaalt ja tänu sellele kasvas valik saja mustrini aastas. Mustrikunstnikud said ettevalmistuse Ivanovo Tekstiiliinstituudis.Nõukogude Liidus 1950-ndatel populaarsed olnud lillemustrilised siidkangad tõid Eestisse venepärase lillelise kleidimoe. Kapronkleit sümboliseeris progressi. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer – polüamiidkiud – leiutati USAs juba 1930. aastatel. Teises maailmasõjas hakati polüamiidi kasutama langevarjusiidi asendajana. 1948. aastal asuti kaproninimelist polümeerkiudu lõpuks valmistama ka Nõukogude Liidus. Kangalettidele jõudis see mõnevõrra hiljem, muutudes kerge, koheva ja kortsumatu materjalina ihaldusväärseks kleidiriideks. 1950. ja 1960. aastatel saidki populaarseks kleidid, millel oli kahar volditud seelikuosa. On ka palju moemaju mis on kujundanud rõivamoe kujunemise ja nendeks on: Moskva moemaja ja Tallinna moemaja suhted
Me teadsime, et on tegemist pealekaebusega, nagu väga paljude teistegi puhul. Elasime Saksa okupatsiooni ajal suhteliselt hästi ja seda sel põhjusel, et Eesti ajal töötasid mu vanemad munaekspordis, ostsid talunikelt kokku kanamune ja tõid neid Tallinna. Nii 1940. kui ka 1941. aasta okupatsiooniga jäi meie munapunkt ikka selleks vahenduse kohaks. Sakslased olid munade ja peki eest valmis kõike andma, toodi langevarjusiidi, tüdrukud õmblesid sellest leerikleite, väike äri käis ja selle tõttu oli meil piisavalt süüa, peeti maha ka mõni tormiline sünnipäevapidu. Kui ma pärast Eesti taasiseseisvumist toimikuid lugesin, siis jah, need süüdistused polnudki väga selged. Isa oli olnud Kaitseliidus, kuid mitte Omakaitses, ent kuna tal oli veoauto, siis võeti teda paaril korral sakslaste ajal mingile haarangule kaasa. Ta ootas
annaabi.ee 
