Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda
Balti-sakslastest moodustati Landeswehr. Saksa väed ajasid punased
Läti piiridest välja, kuid keeldusid võimu Läti valitsusele tagasi andmast. Nüüd pöördusid
lätlased Eesti poole. Eesti ja Saksa väed kohtusid Võnnu all, puhkes relvakonflikt, põhilised
lahingud käisid Võnnu pärast. 23. Juunil 1919 lõid Eesti väed Landeswehri Võnnu all puruks
(võidupüha), Eesti vägi surus Landeswehri Riiani. Siis kirjutati alla vaherahule ja võim anti
taas lätlastele tagasi. Pärast Landesewehri valitses rindel suhteline vaikus, lahingud toimusid
väljaspool Eestit. Paraku ei suutnud valged ühel hetkel enam punaseid tagasi hoida ja
Rahvavägi pidi üha rohkem sekkuma. Vene väed olid siiski kurnatud ja Vene valitsus tegi
ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi 1919. Sügisel. Vaidlused kestsid pikalt, kõige suuremad
vaidlused olid piiride pärast. Lõpuks kirjutati vaherahule alla 31. Detsembril, ning see hakkas
kehtima 3. Jaanuaril 1920 kell 10.30. Sellega oli Vabadussõda
annaabi.ee 
