Normaalselt on inimesel seistes jalatallal risti ja pikivölv. Ristivölv kulgeb veidi allpool varbaid tallaga risti. Pikivõlv asub pöial sisemisel pinnal suunaga kannast varvasteni. Lampjalgsuse tekkepõhjused Jalalaba piki ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Vahel võib aga võlvide kujunemine häiruda ning ka täiskasvanul esineb lame jalatald. Lampjalgsuse põhjuseks võivad olla ka muutused jalalaba liigestes ja luudes, kas eelneva trauma tõttu või liigeseid moondava haiguse ehk artroosi tagajärjel. Lampjalgusust esineb ka lastel, sel juhul on kõige sagedasemaks põhjuseks tserebraalparalüüs. Diagnoosimine Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis nätavad pöialaba luude ja liigeste seisundit. Ravivõimalused Üldiselt on lampajalgade ravi mittekirurgiline
esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang: 2003) Tänapäeval on laste ohustatumad piirkonnad jalad ja selg. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust esineb paljudel lastel. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad? · Milline on lapse jalalaba normaalne areng? · Kuidas ennetada, märgata ja ravida lampjalgsust? Töö ülesanne on: · selgitada lapsevanematele kehalise aktiivsuse vajalikkust ja täiskasvanute eeskuju mõju selle kujunemises lapseeast alates; · anda ülevaade lampjalgsuse tekke põhjustest ja selle profülaktikast. 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
