6.2.2. Märja aasarohumaa kkt.- muld raskema lõimisega kuid viljakas. Rohurinne kõrge ja lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Levinud Lääne-Eestis Kasari jõe luhtadel. 6.3. Suurkõrreliste (märjad) lammirohumaad- pikaajaliselt liigniisked. Lopsaka ja tiheda rohustuga. 6.4. Suurtarna lammirohumaad- alaliselt liigniisked. Suured jõgede deltad (Emajõgi). Suur osatähtsus on põõsastel, tugevalt võsastunud. 6.5. Lammisoorohumaad- turvastunud muldadega, pidevalt liigniisked, väheväärtuslikud. 6.6. Jõe- ja järveroostikud- veekogude filtrid, vahetult veepiiri ääres. 7. Rannarohumaad- kujunenud mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik taimkatte vööndilisus. Eestis üks paremini uuritud rühm. 7.1. Rannaniitude kkt. 7.2. Allikaliste mererannikute kkt. 7.3. Adruga väetatud randade kkt. 7.4. Liivarandade kkt. 7.5. Veeriseliste ja kaljuste randade kkt
Maksimaalne aastane settehulk on kuni 7 cm, tavaliselt 0,5-2,5 cm. Lamminiite võib liigitada: · Mullastiku alusel (Paal 1997): - niidud mineraalmuldadel ehk niiske lamminiidu kkt; - niidud soomuldadel e. märja lamminiidu kkt. · Paiknemine lammil, mis määrab üleujutuse kestuse, mullaviljakuse ja niiskusreziimi (Krall jt. 1980) : - kuivad lammirohumaad, - aasarohumaad, - suurkõrreliste lammirohumaad, - suurtarna lammirohumaad, - lammisoorohumaad. · Loodusdirektiivi elupaigatüüp 6450 Lamminiidu Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad on toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus.
annaabi.ee 
