Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna-Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine)
juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid, mis läbivad väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr, Wisla), põhjaosa jõed veerikkamad, kevadeti suured üleujutused (laiades, madalates lammiorgudes), lõunaosa jõed vanemad, tavaliselt sügavamates orgudes, veetasemed kõiguvad sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul
annaabi.ee 
