Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud • Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad.
Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased
Lamminiidud on   tüüpiliseks   pesitsuspaigaks   sellistele   haruldastele   linnuliikidele   nagu  rohunepp   ja   must­toonekurg. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam­Pedja looduskaitsealadel. 

Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsupaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja must-toonekurg ning kiiresti väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk.
Lamminiidud on ainus kasvukoht sellise Eestis haruldase taime jaoks nagu pehme koeratubakas ning üks peamisi kasvukohti samuti haruldase hariliku kobarpea ja emaputke jaoks.
Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud.

Lamminiidud on enamasti olnud kasutusel heinamaadena ning ainult kuivemaid ja küladele lähemal asunud lammialasid on ka karjatatud.
Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest – lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine.
Lamminiidud on enamasti kujunenud lammimetsadest ning on üldiselt lagedad, üksikute puude ja põõsastega.

Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni.
Lammimuld on ainus, mis on põllumajanduseks sobilik.
Lammi - kamarmullad (lühiajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); • lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); • ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad).

Lammimetsad - tihti humalad, liigniisked mullad
Lammi - gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). Lammimuldade viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu.
Lammimuldade viljakus – kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste.

Lammi - ehk luhasood tekivad jõesängist kaugemates osades, kus sette ladestumine on vaevalt märgatav, kuid vee äravool reljeefi lameduse tõttu takistatud (Laasimer, 1965).
Lamminiit - jõe tasasel, üleujutaval kaldaalal kujunenud niidukooslus 7.leetumine- mulla mineraalosa lagundamine lahustuvaks ühendeiks happeliste huumusainete poolt.
Lamminiitudele on väga olulise tähtsusega üleujutuste ajal veega kaasatulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavad neil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust.

Lammi - ehk luhaniidud  jõgede ja järvede kallastel  on suurvee ajal üleujutatud  mahajäänud setted muudavad mulla viljakaks  lopsakas taimestik
Lammimullad – A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale.
Lammi - turvastunud muld – AG1. Levivad jõgede kesklammil, tavaliselt pikemat aega üleujutatud ja põhjavesi ulatub mullapinnani.

Lammimullad – jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad.
Lammi muld - tekkinud järvede ja jõgede perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele.
Lammimullad - Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel

Lammi - ehk luhaniidud 5.Sooniidud(ei niideta enam üldse vähese viljasaagi pärast)
Lamminiidud on tekkinud jõgede ja järvede kallastele; looniidud paepealsetele aladele.
Lammi - madalsoomuld – AM. Esinevad jõgede alamjooksu suurematel lammidel.

Lammi - gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega.
Lammisoorohumaad - turvastunud muldadega, pidevalt liigniisked, väheväärtuslikud.
Lamminiidud – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte

Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal.
Lammi - ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad.
Lamminiidud ehk luhad asuvad jõgede ja järvede üleujutatavatel lammidel.

Lammimullad on perioodilise üleujutusega orulammidel ja järvetasandikel.
Lammialluuvium - Kevadiste suurvete ajal tekib settekiht ka lammi peale.
Lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini.

Lamminiitude pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud.
Lamminiidud on perioodiliselt magevee poolt üleujutatavad niidud.
Lammimuldade viljakus – kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest.

Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval.
Lammi - ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed.
Lammifaatsies - - peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad

Lammipajustikud - 6-10 m ja jõeääes mõned suuremad.
Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel.
Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest.

Lammimuld - kabla väändu üleujutuse aladel
Lammirohumaad - jõgede üleujutatavatel aladel.
Lammi - ja puisniidud ning loopealsed.

Lammi - e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit
Lammi - puisniite Eesti muudes osades.
Lammirohumaade klass - jõgede ja järvede ümbruses.

Lammiroostikud – domineerib harilik pilliroog
Lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti.
Lamminiidud - jõgede, järvede kallastel

Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks.
Lammi - ja lammi- gleimuldadel.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammi - , soostunud või sooniit 650 2000–4000 puiskarjamaa 500 1500–3000 puisniit 2000 1500–3000 aruniit 400 2000–4000 tarade ehitamine loomade karjatamiseks 10 kr/m
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Lammijärved e. Soodid – tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest .
Vote UP
-1
Vote DOWN
Lamminiitude taimestik on teiste pärandkooslustega võrreldes palju tootlikum.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun