(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.) Ioniseeriv kiirgus nt. radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt
o Kiiritusravi-efektne nahakasvaja puhul.kasutatakse juhul,kui kasvaja eemaldamine kirurgiliselt,kosmeetiliselt või anatoomilisel põhjusel on võimatu.Kiiritusravi tulemus on võrdne kirurgilise raviga-tulemus on üks. (Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Mikrograafiline kirurgia Mohsi mikrograafiline kirurgia on spetsiaalne tehnika,mida mõnikord kasutatakse lamerakulise ja basaalrakulise vähi raviks. Kohaliku tuimestuse all eemaldatakse vähk kiht-kihilt ning iga kiht uuritakse mikroskoobi all,et vähirakud oleksid täielikult eemaldatud. See meetod võib olla väga efektiivne kasvaja taastekkimise ärahoidmiseks,samal ajal säästetakse tervet nahka. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Ennetamine Parim viis vältida nahavähki,on vältida päikesest põhjustatud nahakahjustusi. (Labotkin,R.2004
* suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsamad - 16. tüüp, mis põhjustab emaka väliskaela limaskestast algavat vähki ehk lamerakulist vähki ja 18. tüüp, mis põhjustab emakakaelakanali limaskestast algavat vähki ehk adenokartsinoomi. Viimane on lamerakulise vähiga võrreldes agressiivsema kuluga. 85-90% emakakaelavähkidest on lamerakulised ja ülajäänud 10-15% on adenokartsinoomid. Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi, mida saab diagnoosida rutiinsel günekoloogilisel uuringul võetava niinimetatud rakuproovi alusel (PAP test). Neid nimetatakse vähieelseteks seisunditeks ja jaotatakse kolmeks. Umbes 50% naistest need muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad
viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski.Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt.tubakasuits)Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt
päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised säärehaavandid jne. kõik need suurendavad nahavähi (peamiselt lamerakulise vähi) riski. Kantserogeensed (vähki tekitavad) ained nende ainetega võib inimene kokku puutuda nii tööstuses (nt. naftaproduktid, tõrv, arseen) või ka olmes (nt. tubakasuits) Geneetilised muutused need võivad tekkida kahjulike tegurite mõjul või esineda juba sündides. Vahel võivad geneetilisi muutusi põhjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvõtlikud organismi kaitsevõime langusega inimesed (nt
pinnalt skalpelliga materjali, pindmiste, armi tüüpi levivate kasvajavormide korral. Üldjuhul ei soovitata purustada uurimise eesmärgil väikesi kasvajaid, see võib soodustada vähi ebatüüpilist levikut. Kui kasvaja ei ole eemaldatav, üksnes siis võib vähiraku tüübi täpsustamiseks koeosakesi võtta. (Labotkin 2004.) Kasvaja leviku määramiseks basaalrakulise vähkkasvaja puhul ei ole lisauuringute tegemine vajalik, kuna praktiline oht kasvajate metastaseerumiseks puudu. Lamerakulise vähkkasvaja puhul on kindlasti vaja teha rindkereorganite röntgenoloogiline uuring ja kõhuõõneorganite ultraheli uuring. Samuti tuleks uurida antud kehapiirkonda dreenivaid lümfiteid ja lümfisõlmi. Kui kasvaja piirkonnas on kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lümfisõlmed, siis on vaja teha nende tsütoloogiline (nõelbiopsia) või histoloogiline uuring (lümfisõlme eemaldamine). (Labotkin 2004.) NAHAVÄHI RAVI
annaabi.ee 
